[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kaebama 1 ‹mille üle› kellelegi millestki halvast, ebameeldivast, muret tekitavast või häirivast asjaolust muretsedes rääkima
= kurtma
▫ Patsient kaebas halva enesetunde üle.
2 ‹kelle, kuhu› halduskohtus kaebust esitama, kohtu korras kahju hüvitamist nõudma
‣ VÕRDLE hagema
▫ Klient kaebas lennufirma kohtusse.
▫ Advokaat kaebas otsuse ülemkohtusse.
3 ‹kelle peale, kellele› kellegi kohta midagi süüdistavat ütlema, süüteost (kõrgemale poole) teatama
▫ Ta on paljude teenindajate peale kaevanud.
▫ Mõned prelaadid kaebasid kuninga peale paavstile.