[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kale1 ‹adj›
1 tundetult külm, kalk, südamlikkuse ja soojuseta
▫ Kaleda hingega inimene.
▫ Maailm näis talle väga kale.
2 (loodusnähtuste, valguse vms kohta:) kõle, külm või kõledus-, külmatunnet tekitav
▫ Kale tuul.
▫ Akna taga tähtede külm sira ja kale kuu.
■ (mingi pinna kohta:) kare või kõva, pehmuseta
▫ Istusime otse kaledale kiviastangule, mis oli päevasest päikesest alles soe.
– SEOTUD SÕNAD: kaledalt ‹adv›, kaledus ‹s›

kale2 ‹s›
etnograafia paadi järel veetav suur pärakoti ja tiibadega võrkpüünis (Võrtsjärvel)
= kalevõrk