[EKS] Eesti keele sõnaraamat

karge ‹adj› (jaheduse tõttu) karastav, värskendavalt mõjuv
= karske (3. täh)
▫ Öö oli karge ja vaikne.
▫ Karge kevadõhk.
■ (maastiku, välimuse kohta:) selgelt väljajoonistuv, pehmuseta, puhtana ja klaarina mõjuv
▫ Märkamata ei jää mägede karge ilu.
– SEOTUD SÕNAD: kargelt ‹adv›, kargus ‹s›