[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

karv
M
‹s›
1 ‹hrl mitmuses› loomade ja inimeste nahal kasvav niitjas sarvainest moodustis (inimestel ihu-, juukse- või habemekarv)
▫ Leidsin juustest esimese halli karva.
▫ Tuba on kassi karvu täis.
▫ Mehe käevarred on kaetud tumedate karvadega.
■ ‹ainsuses› karvkate (hrl loomal)
▫ Pulstunud karvaga koer.
▫ Hästitoidetud looma karv läigib.
2 karvake taimel
= taimekarv, trihhoom
▫ Hobuoblika leheroots on kaetud pisikeste karvadega.
◊ laensõna balti: leedu gaurai 'karvad', läti gauri 'häbemekarvad'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur