‹s› 1keskmise varakusega talupoeg = kesktalupoeg, keskmiktalupoeg ■ miski, mis on keskmiste hulgas või asetseb millegi keskel, keskmes ▫ Euroopa keskmik olla on juba väga hea. ▫ Fulham oli 1950-ndatel Inglismaa kõrgliiga kõva keskmik. ▫ Maavärina keskmik. 2ala, mille kõrgus merepinnast on 200–1500 m ‣ VÕRDLE alamik ‣ kõrgmik ‣ madalmik ◊ kirjakeele sõnaVene середняк eeskujul