[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kippuma 1 visalt, vägisi kuhugi minna, midagi teha või kellekski saada püüdma
= tikkuma (1. täh), tükkima (1. täh)
▫ Mees kippus poolhaigena tööle.
▫ Noored kipuvad laia maailma.
▫ Tädi kippus kangesti teiste üle kohtumõistjaks.
▫ Pisarad kippusid vägisi silma tulema.
2 ‹mida tegema› mingis suunas kalduma, millekski kalduvust omama
= tikkuma (2. täh), tükkima (2. täh)
▫ Jõud kipub kaduma.
▫ Nimed kipuvad meelest minema.
▫ Ta kipub viimasel ajal hiljaks jääma.