[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kirju ‹adj› 1 (läbisegi) mitut värvi
= värviline (2. täh), mitmevärviline, värvikirju
▫ Kirju lihavõttemuna.
▫ Õuel patseeris suur kirju kukk.
▫ Kirju seelikuga tüdruk.
■ põhivärvusest erinevate laikude, täppide, kriipsudega vms kaetud
▫ Kontrolltöö oli parandustest kirju.
▫ Pesuvahend muutis ühevärvilise kanga kirjuks.
2 koostiselt või üldilmelt väga erinev ja ebaühtlane, väga eripalgeline
= segane
▫ Kirju elukäiguga mees.
▫ Muusikafestivalile kogunes kirju seltskond.
▫ Balkani poolsaare kirju rahvuslik koosseis.