[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
kiskuma
▫ Uks kisti lahti.
▫ Kiskus riided seljast.
▫ Laps muudkui nügib ja kisub tekki.
▫ Krahmas mul käest kinni ja kiskus pikali.
■ midagi kuskilt küljest, seest ära või katki rebima (ka hammastega, küüntega); kitkuma, katkuma
▫ Kiskus kasehalult tohtu.
▫ Tuul kiskus puudelt lehti.
▫ Kiskus sõrmuse sõrmest.
▫ Kõuts tuli koju, kõrv lõhki kistud.
■ kõnekeelne suitsetama
▫ Nõrgemanärvilised siirdusid sigaretti kiskuma.
▫ Habemik kiskus sigarit.
2 ‹aluseks tegija, sooritaja või põhjustaja› millegi mõjul, mingil põhjusel mingisse asendisse, seisundisse minema
= tõmbama (5. täh)
▫ Arsti nähes kiskus poiss näo mossi.
▫ Hirm kisub sisemuse krampi.
▫ Käed kiskusid rusikasse.
▫ Suu kiskus kuivaks ja süda pööritas.
■ ‹ka isikuta lauses› mingis suunas arenema (kalduma) või minema; mingile olukorrale lähenema
▫ Hakkab pimedaks kiskuma.
▫ Asi kiskus piinlikuks.
▫ Päev kisub lõunasse.
▫ Aeg kiskus üle kesköö.
▫ Kisub sügise poole.
▫ Tundub, et täna kisub peoks.
■ mingit olukorda saavutada püüdma või kestvamalt mingis olukorras, tundes püsima
▫ Laps kisub nuttu.
▫ Kas kisud riidu?
▫ Oleme terve päeva tüli kiskunud, aitab nüüd küll.
■ mingisse olukorda, tegevusse kaasa haarama (vastu tahtmist või enese teadmata)
▫ Rahvas kisti sõtta.
▫ Mees kisti poliitilistesse intriigidesse.
3 ‹ka isikuta lauses› ligimeelitavalt, ahvatlevalt mõjuma, vastupandamatult kuhugi või midagi tegema meelitama
▫ Lao välja, mis sind Tartusse kisub!
▫ Muusika lausa kisub tantsima.
▫ Mind kisub loodusesse.
4 kaklema, kisklema, tülitsema
▫ Mehed läksid tüdruku pärast kiskuma.
▫ Õde-venda ainult kisuvad omavahel.
5 midagi või kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma, puutuma või näppima
▫ Laps kipub kõiki asju kiskuma.
6 (riietusesemete vm kohta:) mingist kohast ülemäära, takistavalt pingul, kitsas olema
▫ Pintsak kisub selja pealt.
▫ Nahk kisub, nagu oleks kehale väikeseks jäänud.
◊ põlissõna läänemeresoome-mordva v soome-ugri: soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata', mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama, kiirustama', ?handi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
M
1 (pingutusega, hoogsalt) tõmbama, sikutama, tirima▫ Uks kisti lahti.
▫ Kiskus riided seljast.
▫ Laps muudkui nügib ja kisub tekki.
▫ Krahmas mul käest kinni ja kiskus pikali.
■ midagi kuskilt küljest, seest ära või katki rebima (ka hammastega, küüntega); kitkuma, katkuma
▫ Kiskus kasehalult tohtu.
▫ Tuul kiskus puudelt lehti.
▫ Kiskus sõrmuse sõrmest.
▫ Kõuts tuli koju, kõrv lõhki kistud.
■ kõnekeelne suitsetama
▫ Nõrgemanärvilised siirdusid sigaretti kiskuma.
▫ Habemik kiskus sigarit.
2 ‹aluseks tegija, sooritaja või põhjustaja› millegi mõjul, mingil põhjusel mingisse asendisse, seisundisse minema
= tõmbama (5. täh)
▫ Arsti nähes kiskus poiss näo mossi.
▫ Hirm kisub sisemuse krampi.
▫ Käed kiskusid rusikasse.
▫ Suu kiskus kuivaks ja süda pööritas.
■ ‹ka isikuta lauses› mingis suunas arenema (kalduma) või minema; mingile olukorrale lähenema
▫ Hakkab pimedaks kiskuma.
▫ Asi kiskus piinlikuks.
▫ Päev kisub lõunasse.
▫ Aeg kiskus üle kesköö.
▫ Kisub sügise poole.
▫ Tundub, et täna kisub peoks.
■ mingit olukorda saavutada püüdma või kestvamalt mingis olukorras, tundes püsima
▫ Laps kisub nuttu.
▫ Kas kisud riidu?
▫ Oleme terve päeva tüli kiskunud, aitab nüüd küll.
■ mingisse olukorda, tegevusse kaasa haarama (vastu tahtmist või enese teadmata)
▫ Rahvas kisti sõtta.
▫ Mees kisti poliitilistesse intriigidesse.
3 ‹ka isikuta lauses› ligimeelitavalt, ahvatlevalt mõjuma, vastupandamatult kuhugi või midagi tegema meelitama
▫ Lao välja, mis sind Tartusse kisub!
▫ Muusika lausa kisub tantsima.
▫ Mind kisub loodusesse.
4 kaklema, kisklema, tülitsema
▫ Mehed läksid tüdruku pärast kiskuma.
▫ Õde-venda ainult kisuvad omavahel.
5 midagi või kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma, puutuma või näppima
▫ Laps kipub kõiki asju kiskuma.
6 (riietusesemete vm kohta:) mingist kohast ülemäära, takistavalt pingul, kitsas olema
▫ Pintsak kisub selja pealt.
▫ Nahk kisub, nagu oleks kehale väikeseks jäänud.
◊ põlissõna läänemeresoome-mordva v soome-ugri: soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata', mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama, kiirustama', ?handi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
