[EKS] Eesti keele sõnaraamat

klõmm1 ‹s›
1 lonks, suutäis hrl kanget alkoholi
= klahv2, klõmakas (1. täh), klõnks1 (2. täh), klähv, laksakas (2. täh)
▫ Ööklubidest tulijad teevad viimse klõmmu poes või lausa tänaval.
▫ Võtsin paar kõva klõmmi.
2 tugev löök; selle heli
= klõmakas (2. täh)
▫ Uks löödi klõmmuga lahti.
◊ kõlasõna

klõmm2 ‹interj, adv›
1 ‹interj› õhutussõna alkoholipruukimise juurde
▫ Ja nüüd klõmm! põhjani.
2 ‹interj, adv› annab edasi tugevat lööki ja selle heli
= klõmdi
▫ Mees tõmbab klõmm akna kinni.
◊ kõlasõna