[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
klaas
▫ Klaasi tootmine.
▫ Värvilisest klaasist vitraaž.
▫ Klaasist seintega fuajee.
■ sellest materjalist ese või selle osa
▫ Mõrase klaasiga telefon.
▫ Kolme klaasiga aken.
▫ Ürikut saab näha muuseumi vitriinis klaasi all.
■ hrl läbipaistev väike nõu joomiseks
▫ Jõin klaasi tühjaks.
▫ Klaasid on puhvetkapis.
▫ Klaasid valati täis.
▫ Joogiklaas.
▫ Veeklaas.
■ klaasitäis
▫ Ulata mulle klaas vett.
▫ Õhtu jooksul jõime õige mitu klaasi veini.
2 endisajal laevadel kellakõlksatus vahisoleku pooltunni tähistamiseks (üks kõlksatus iga möödunud pooltunni kohta), ka vastav pooltund ise
◊ laensõna alamsaksa glas 'klaas' (läänegermaani sõna)
M
‹s› 1 valgust läbilaskev habras tahke materjal▫ Klaasi tootmine.
▫ Värvilisest klaasist vitraaž.
▫ Klaasist seintega fuajee.
■ sellest materjalist ese või selle osa
▫ Mõrase klaasiga telefon.
▫ Kolme klaasiga aken.
▫ Ürikut saab näha muuseumi vitriinis klaasi all.
■ hrl läbipaistev väike nõu joomiseks
▫ Jõin klaasi tühjaks.
▫ Klaasid on puhvetkapis.
▫ Klaasid valati täis.
▫ Joogiklaas.
▫ Veeklaas.
■ klaasitäis
▫ Ulata mulle klaas vett.
▫ Õhtu jooksul jõime õige mitu klaasi veini.
2 endisajal laevadel kellakõlksatus vahisoleku pooltunni tähistamiseks (üks kõlksatus iga möödunud pooltunni kohta), ka vastav pooltund ise
◊ laensõna alamsaksa glas 'klaas' (läänegermaani sõna)
klapp1
▫ Kongiukse klapp avati.
▫ Klapiga tasku.
■ seade masinas või torustikus auru, vedeliku või gaasi läbipääsu reguleerimiseks
▫ Klapid sulguvad automaatselt seadme väljalülitamisel.
■ pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil
▫ Kuueteistkümne klapiga klarnet.
■ klapid pl kõnekeelne (kõrvaklappide kohta)
▫ Käin hommikuti jooksmas, klapid peas ja lemmikmuusika kõrvus kõlamas.
2 anat vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes
▫ Veeniklapp.
◊ laensõna saksa Klappe 'klapp'. (kesk- ja alamsaksa kõlasõna)
M
‹s› 1 mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl mingi ava katteks▫ Kongiukse klapp avati.
▫ Klapiga tasku.
■ seade masinas või torustikus auru, vedeliku või gaasi läbipääsu reguleerimiseks
▫ Klapid sulguvad automaatselt seadme väljalülitamisel.
■ pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil
▫ Kuueteistkümne klapiga klarnet.
■ klapid pl kõnekeelne (kõrvaklappide kohta)
▫ Käin hommikuti jooksmas, klapid peas ja lemmikmuusika kõrvus kõlamas.
2 anat vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes
▫ Veeniklapp.
◊ laensõna saksa Klappe 'klapp'. (kesk- ja alamsaksa kõlasõna)
klapp2
▫ Bändimeeste omavaheline klapp oli nauditav.
▫ Meeskonna ja treeneri suurepärane klapp.
▫ Igaühega lihtsalt ei teki õiget klappi.
M
‹s› kõnekeelne (kokku)sobimine, kooskõla▫ Bändimeeste omavaheline klapp oli nauditav.
▫ Meeskonna ja treeneri suurepärane klapp.
▫ Igaühega lihtsalt ei teki õiget klappi.
klass
▫ Eesti spordi peamine kitsaskoht on üleminek noorte hulgast täiskasvanute klassi.
▫ Autoklass.
▫ Suurusklass.
■ väärtuse, headuse, kvaliteedi, kvalifikatsiooni vm alusel moodustatud järk
▫ Esimese klassi pilet.
▫ Motokrossi MM-sarja kuninglik klass.
▫ Mees näitas edasises mängus oma kõrget klassi.
▫ A-klass.
▫ Kvaliteediklass.
■ (suur) sõnarühm, millel on teatavad ühised tunnused (nt mida muudetakse ühtviisi või mis kuuluvad samale mõistealale)
= sõnaklass
▫ Muutumatute sõnade klass.
■ loogika ühiste tunnustega esemete või nähtuste kogum
2 (koolis:) õppeaastale vastav haridusaste (vahel teatava aine süvendatud õppega)
▫ Olin siis keskkooli viimases klassis.
▫ Vanatädil oli haridust 4 klassi.
▫ Kooliklass.
▫ Reaalklass.
▫ Spordiklass.
■ rühm (samas vanuses) õpilasi üldhariduslikus koolis
▫ Paremat pidu koos terve klassiga poleks osanud soovida!
■ koolis teatud aine õpetamiseks sisustatud ruum
▫ Tööõpetuse klass.
▫ Klassis pole tahvlit.
3 hrl inimeste majanduslikul seisundil, haridusel, tööalal vms rajanev suur inimrühm ühiskonnas
= ühiskonnaklass
▫ Valitsev klass.
▫ Sotsiaalne klass.
○ HEA TEADA Ühiskonnaklassid tekivad sotsiaalse kihistumise tagajärjel ja paiknevad hierarhiliselt.
4 (elusa looduse süstemaatikas:) hõimkonnast väiksem ja seltsist suurem üksus
‣ VÕRDLE selts (3. täh) ‣ liik1 (2. täh)
▫ Nahkhiired kuuluvad imetajate klassi käsitiivaliste seltsi.
◊ laensõna saksa Klasse 'klass' < ladina classis 'rahvakiht; jaotus, osa; sõjavägi'
M
‹s› 1 sarnaste tunnuste alusel moodustatud rühm, järk või liik mingis süsteemis või liigituses▫ Eesti spordi peamine kitsaskoht on üleminek noorte hulgast täiskasvanute klassi.
▫ Autoklass.
▫ Suurusklass.
■ väärtuse, headuse, kvaliteedi, kvalifikatsiooni vm alusel moodustatud järk
▫ Esimese klassi pilet.
▫ Motokrossi MM-sarja kuninglik klass.
▫ Mees näitas edasises mängus oma kõrget klassi.
▫ A-klass.
▫ Kvaliteediklass.
■ (suur) sõnarühm, millel on teatavad ühised tunnused (nt mida muudetakse ühtviisi või mis kuuluvad samale mõistealale)
= sõnaklass
▫ Muutumatute sõnade klass.
■ loogika ühiste tunnustega esemete või nähtuste kogum
2 (koolis:) õppeaastale vastav haridusaste (vahel teatava aine süvendatud õppega)
▫ Olin siis keskkooli viimases klassis.
▫ Vanatädil oli haridust 4 klassi.
▫ Kooliklass.
▫ Reaalklass.
▫ Spordiklass.
■ rühm (samas vanuses) õpilasi üldhariduslikus koolis
▫ Paremat pidu koos terve klassiga poleks osanud soovida!
■ koolis teatud aine õpetamiseks sisustatud ruum
▫ Tööõpetuse klass.
▫ Klassis pole tahvlit.
3 hrl inimeste majanduslikul seisundil, haridusel, tööalal vms rajanev suur inimrühm ühiskonnas
= ühiskonnaklass
▫ Valitsev klass.
▫ Sotsiaalne klass.
○ HEA TEADA Ühiskonnaklassid tekivad sotsiaalse kihistumise tagajärjel ja paiknevad hierarhiliselt.
4 (elusa looduse süstemaatikas:) hõimkonnast väiksem ja seltsist suurem üksus
‣ VÕRDLE selts (3. täh) ‣ liik1 (2. täh)
▫ Nahkhiired kuuluvad imetajate klassi käsitiivaliste seltsi.
◊ laensõna saksa Klasse 'klass' < ladina classis 'rahvakiht; jaotus, osa; sõjavägi'
– VÄLJENDID: Tootsi klass
klips
▫ Klips juhtmete kooshoidmiseks.
M
‹s› klambritaoline kinniti; sellise kinnitiga ese (nt kõrvarõngas)▫ Klips juhtmete kooshoidmiseks.
klops
◊ laensõna baltisaksa Klops 'klops', varem Kallops < rootsi kalops 'klops' < inglise collops 'lihalõigud'. Baltikumis kujunenud sõna on jõudnud ka saksa kirjakeelde, kus aga königsberger Klopse ei tähenda lihalõike, vaid lihapalle
M
‹s› eelnevalt vasardatud praetud veiselihalõigud kastmes◊ laensõna baltisaksa Klops 'klops', varem Kallops < rootsi kalops 'klops' < inglise collops 'lihalõigud'. Baltikumis kujunenud sõna on jõudnud ka saksa kirjakeelde, kus aga königsberger Klopse ei tähenda lihalõike, vaid lihapalle
klõps1 ‹s›
lühike kõlav (nt lülitile vajutamise) heli
= plõks1
▫ Kostis ukse sulgemise klõps.
■ sellist heli tekitav ese või eseme osa
▫ Surusin kohvri klõpsud lukku.
▫ Klõpsudega kõrvarõngad.
■ (foto, pildistamise kohta)
= plõks1
▫ Sõbranna tegi minust paar klõpsu.
■ (millegi taipamise, äratundmise, inimeses toimuva äkilise muutuse vms kohta)
= plõks1
▫ Peas käis klõps: „Nüüd!”.
– SEOTUD SÕNAD: klõpsti ‹adv›
◊ kõlasõna
lühike kõlav (nt lülitile vajutamise) heli
= plõks1
▫ Kostis ukse sulgemise klõps.
■ sellist heli tekitav ese või eseme osa
▫ Surusin kohvri klõpsud lukku.
▫ Klõpsudega kõrvarõngad.
■ (foto, pildistamise kohta)
= plõks1
▫ Sõbranna tegi minust paar klõpsu.
■ (millegi taipamise, äratundmise, inimeses toimuva äkilise muutuse vms kohta)
= plõks1
▫ Peas käis klõps: „Nüüd!”.
– SEOTUD SÕNAD: klõpsti ‹adv›
◊ kõlasõna
klõps2 ‹interj, adv›
annab edasi lühikest kõlavat (nt lülitile vajutamise) heli
= plõks2
▫ Keegi vajutas klõps tule põlema.
◊ kõlasõna
annab edasi lühikest kõlavat (nt lülitile vajutamise) heli
= plõks2
▫ Keegi vajutas klõps tule põlema.
◊ kõlasõna
kraps1
‹adj› hakkamist täis, usin ja ettevõtlik
= tragi1, krapsakas
▫ Igati virk ja kraps laps.
▫ Mari on vaatamata kõrgele eale kraps ja nooruslik.
– SEOTUD SÕNAD: krapsilt ‹adv›, krapsult ‹adv›
◊ kõlasõna
‹adj› hakkamist täis, usin ja ettevõtlik
= tragi1, krapsakas
▫ Igati virk ja kraps laps.
▫ Mari on vaatamata kõrgele eale kraps ja nooruslik.
– SEOTUD SÕNAD: krapsilt ‹adv›, krapsult ‹adv›
◊ kõlasõna
kraps2
1 ‹interj› annab edasi järsku, lühidat krabinat või kraapimise heli
▫ Kraps, tõmbas pimedas keegi tikku.
2 ‹adv› kiire liigutusega; äkki, kiiresti
= krapsti
▫ Poiss oli kraps teki alt väljas.
1 ‹interj› annab edasi järsku, lühidat krabinat või kraapimise heli
▫ Kraps, tõmbas pimedas keegi tikku.
2 ‹adv› kiire liigutusega; äkki, kiiresti
= krapsti
▫ Poiss oli kraps teki alt väljas.
laps ‹s›
inimene sündimisest täisealiseks saamiseni
▫ Film sobib vaatamiseks väiksematele lastele.
▫ Mõni mees on nagu suur laps.
■ kellegi järglane, poeg või tütar (oma vanemate suhtes)
▫ Tal on kolm last.
▫ Taavi tegi Marile lapse.
■ ‹omastavas täiendiga› teatud ajajärgule, paikkonnale või keskkonnale tüüpilise vaimulaadiga inimene
▫ Oma aja lapsed.
◊ põlissõna läänemeresoome: soome lapsi 'laps', vepsa lapś 'laps', liivi läpš 'laps'. On peetud ka vanaks uurali sõnaks, sel juhul on kaugsugulaskeelte vasteks sõna tähendusega 'häll'
inimene sündimisest täisealiseks saamiseni
▫ Film sobib vaatamiseks väiksematele lastele.
▫ Mõni mees on nagu suur laps.
■ kellegi järglane, poeg või tütar (oma vanemate suhtes)
▫ Tal on kolm last.
▫ Taavi tegi Marile lapse.
■ ‹omastavas täiendiga› teatud ajajärgule, paikkonnale või keskkonnale tüüpilise vaimulaadiga inimene
▫ Oma aja lapsed.
◊ põlissõna läänemeresoome: soome lapsi 'laps', vepsa lapś 'laps', liivi läpš 'laps'. On peetud ka vanaks uurali sõnaks, sel juhul on kaugsugulaskeelte vasteks sõna tähendusega 'häll'
