[EKS] Eesti keele sõnaraamat

klass ‹s› 1 sarnaste tunnuste alusel moodustatud rühm, järk või liik mingis süsteemis või liigituses
▫ Eesti spordi peamine kitsaskoht on üleminek noorte hulgast täiskasvanute klassi.
▫ Autoklass.
▫ Suurusklass.
■ väärtuse, headuse, kvaliteedi, kvalifikatsiooni vm alusel moodustatud järk
▫ Esimese klassi pilet.
▫ Motokrossi MM-sarja kuninglik klass.
▫ Mees näitas edasises mängus oma kõrget klassi.
▫ A-klass.
▫ Kvaliteediklass.
■ (suur) sõnarühm, millel on teatavad ühised tunnused (nt mida muudetakse ühtviisi või mis kuuluvad samale mõistealale)
= sõnaklass
▫ Muutumatute sõnade klass.
■ loogika ühiste tunnustega esemete või nähtuste kogum
2 (koolis:) õppeaastale vastav haridusaste (vahel teatava aine süvendatud õppega)
▫ Olin siis keskkooli viimases klassis.
▫ Vanatädil oli haridust 4 klassi.
▫ Kooliklass.
▫ Reaalklass.
▫ Spordiklass.
■ rühm (samas vanuses) õpilasi üldhariduslikus koolis
▫ Paremat pidu koos terve klassiga poleks osanud soovida!
■ koolis teatud aine õpetamiseks sisustatud ruum
▫ Tööõpetuse klass.
▫ Klassis pole tahvlit.
3 hrl inimeste majanduslikul seisundil, haridusel, tööalal vms rajanev suur inimrühm ühiskonnas
= ühiskonnaklass
▫ Valitsev klass.
▫ Sotsiaalne klass.
○ HEA TEADA Ühiskonnaklassid tekivad sotsiaalse kihistumise tagajärjel ja paiknevad hierarhiliselt.
4 (elusa looduse süstemaatikas:) hõimkonnast väiksem ja seltsist suurem üksus
‣ VÕRDLE selts (3. täh) ‣ liik1 (2. täh)
▫ Nahkhiired kuuluvad imetajate klassi käsitiivaliste seltsi.
◊ laensõna saksa Klasse 'klass' < ladina classis 'rahvakiht; jaotus, osa; sõjavägi'