‹adj› 1suurt hirmu, kartust, õudu tekitav = jube1 (1. täh), õudne (1. täh) ▫ Juhtus kohutav õnnetus. ▫ Mul on kohutav mõelda kõige selle peale, mida ma tegin. ■ väga ebameeldiv, tugevat vastumeelsust äratav = jube1 (1. täh), õudne (1. täh) ▫ Kümne meetri raadiuses levis kohutav hais. ▫ Maailm on kohutavat müra täis. 2väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatust = jube1 (2. täh), õudne (2. täh) ▫ Kohutava kiirusega lähenev auto. ▫ Arvi oli haiglasse läinud kohutavates valudes. – SEOTUD SÕNAD: kohutavalt ‹adv›, kohutavus ‹s›