[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
kokku
1 ühte kohta, (ühte) kogumisse, hunnikusse
▫ Kannab kive kokku.
▫ Pühkis prahi kokku.
▫ Pani asjad kokku.
■ (abstraktsemalt)
▫ Võta julgus kokku!
▫ Juhatus kutsus kokku üldkoosoleku.
▫ Kraapis kokku kogu oma saksa keele oskuse.
■ teineteise vastu või päris lähedale; vastamisi, kokkupuutesse
▫ Nende käed puutusid kokku.
▫ Pigistas huuled jonnakalt kokku.
▫ On juurde võtnud, pintsak ei anna enam kokku.
▫ Lööme klaasid kokku!
▫ Saame kokku samas kohas kell kolm.
2 üheks tervikuks, ühtseks tulemuseks; ühendades, ühinedes või liitudes
▫ Õmbles tükid kokku.
▫ Paneb uut luulekogu kokku.
▫ Võttis uurimistulemused kokku.
▫ Sidus paki paelaga kokku.
▫ Kollane ja sinine annavad kokku rohelise.
▫ Nõmme on Tallinnaga väga kokku kasvanud.
■ (inimeste kohta:) kellegagi või millegagi ühte, ühtekuuluvaks, väga lähedaseks; kellegagi ühel nõul, üksmeeles
▫ Nad olid nagu kokku laulatatud.
▫ Kitarriga kokku kasvanud muusik.
▫ Kohtusid ja jäid kokku.
▫ Kolisime kokku.
▫ Raskel ajal hoitakse kokku.
■ esineb (omavahelist) kooskõla, sobivust või kattuvust väljendavais ühendites
▫ Nende iseloomud ei sobinud kokku.
▫ Leppisime kokku, et jääme sõpradeks.
▫ See sall läheb hästi su silmadega kokku.
■ (millegi kogusumma, koguhulga kohta:) ühtekokku
▫ Kaks ja kaks on kokku neli.
▫ Klassis on kokku 25 õpilast.
▫ Lõikus kestis kokku üle kahe tunni.
3 koomale, vähem ruumi võtvaks; tiheda(ma)lt ühtekokku
▫ Pani telgi kokku.
▫ Keerasime vaiba kokku.
▫ Korsett pigistas piha kokku.
▫ Mantel on vööga kokku tõmmatud.
■ ‹ühendverbi osana› (nõrkemise, hukkumise, hävimise, kahanemise vms kohta)
▫ Kaotas teadvuse ja kukkus kokku.
▫ Plaanid varisesid kokku.
▫ Maailm vajus kokku.
4 millegagi kaetuks, määrdunuks
▫ Riided said poriga kokku.
▫ Mäkerdas sõrmed saviga kokku.
5 ‹ühendverbi osana› kõnekeelne (ühenduses rääkimise, igasuguse ülepeakaela tegutsemisega:) rõhutab tulemuse ebamäärasust, segasust vms
▫ Räägib maad ja ilmad kokku.
▫ Klopsis kiiruga aruande kokku.
▫ Küll ma midagi kokku luiskan.
▫ Soperdas viimasel hetkel midagi kokku.
◊ Sõnast kogu
M
‹adv›seotud sõnaga koos1, koost11 ühte kohta, (ühte) kogumisse, hunnikusse
▫ Kannab kive kokku.
▫ Pühkis prahi kokku.
▫ Pani asjad kokku.
■ (abstraktsemalt)
▫ Võta julgus kokku!
▫ Juhatus kutsus kokku üldkoosoleku.
▫ Kraapis kokku kogu oma saksa keele oskuse.
■ teineteise vastu või päris lähedale; vastamisi, kokkupuutesse
▫ Nende käed puutusid kokku.
▫ Pigistas huuled jonnakalt kokku.
▫ On juurde võtnud, pintsak ei anna enam kokku.
▫ Lööme klaasid kokku!
▫ Saame kokku samas kohas kell kolm.
2 üheks tervikuks, ühtseks tulemuseks; ühendades, ühinedes või liitudes
▫ Õmbles tükid kokku.
▫ Paneb uut luulekogu kokku.
▫ Võttis uurimistulemused kokku.
▫ Sidus paki paelaga kokku.
▫ Kollane ja sinine annavad kokku rohelise.
▫ Nõmme on Tallinnaga väga kokku kasvanud.
■ (inimeste kohta:) kellegagi või millegagi ühte, ühtekuuluvaks, väga lähedaseks; kellegagi ühel nõul, üksmeeles
▫ Nad olid nagu kokku laulatatud.
▫ Kitarriga kokku kasvanud muusik.
▫ Kohtusid ja jäid kokku.
▫ Kolisime kokku.
▫ Raskel ajal hoitakse kokku.
■ esineb (omavahelist) kooskõla, sobivust või kattuvust väljendavais ühendites
▫ Nende iseloomud ei sobinud kokku.
▫ Leppisime kokku, et jääme sõpradeks.
▫ See sall läheb hästi su silmadega kokku.
■ (millegi kogusumma, koguhulga kohta:) ühtekokku
▫ Kaks ja kaks on kokku neli.
▫ Klassis on kokku 25 õpilast.
▫ Lõikus kestis kokku üle kahe tunni.
3 koomale, vähem ruumi võtvaks; tiheda(ma)lt ühtekokku
▫ Pani telgi kokku.
▫ Keerasime vaiba kokku.
▫ Korsett pigistas piha kokku.
▫ Mantel on vööga kokku tõmmatud.
■ ‹ühendverbi osana› (nõrkemise, hukkumise, hävimise, kahanemise vms kohta)
▫ Kaotas teadvuse ja kukkus kokku.
▫ Plaanid varisesid kokku.
▫ Maailm vajus kokku.
4 millegagi kaetuks, määrdunuks
▫ Riided said poriga kokku.
▫ Mäkerdas sõrmed saviga kokku.
5 ‹ühendverbi osana› kõnekeelne (ühenduses rääkimise, igasuguse ülepeakaela tegutsemisega:) rõhutab tulemuse ebamäärasust, segasust vms
▫ Räägib maad ja ilmad kokku.
▫ Klopsis kiiruga aruande kokku.
▫ Küll ma midagi kokku luiskan.
▫ Soperdas viimasel hetkel midagi kokku.
◊ Sõnast kogu
– VÄLJENDID: kokku kolima, kokku jooksutama, kokku kuivama, kokku taguma, kokku keerama, kokku mikserdama, käsi kokku hõõruma, kokku luiskama, kokku sulatama, karvupidi kokku, kokku jootma, kokku viima, kokku kuhjama, kokku monteerima, kokku arvama, kokku korjama, kokku sättima, kokku mängima, juhe jookseb kokku, kokku tooma, kokku laduma, kokku vajuma, kokku puutuma, kokku ehitama, kokku hoidma, kokku varastama, kokku pakkima, kokku loendama, kokku kasvama, kokku pigistama, kokku kõlksuma, kokku leppima, kokku sulanduma, kokku arvestama, kokku lappima, kokku tegema, kokku mäkerdama, kokku tõmbuma, kokku elama, kokku liimima, kokku langema, kokku käkerdama, kokku ostma, kokku juhtuma, kokku tõmbama, kokku sündima, kokku käkkima, kokku luuletama, kokku kraapima, kokku kleepima, kokku keetma, kokku sõitma, kokku seadma, kokku rehkendama, kokku keevitama, kokku jääma, kokku vedama, kokku otsima, kokku kõlama, kokku kühveldama, kokku sattuma, kokku pressima, kokku miksima, kokku käima, kokku sulama, kokku jooksma, kokku rääkima, kokku kandma, kokku murdma, kokku traageldama, kokku arvutama, kokku varisema, kokku sobima, kokku andma, paska kokku keerama, kokku lappama, kokku mätsima, kokku saama, kokku vajutama, kokku sõlmima, kokku siduma, kokku valetama, kokku lugema, kokku koondama, kokku ühendama, lained löövad üle pea kokku, kokku võtma, kokku tulema, kokku voolama, kokku sobitama, kokku lööma, kokku õmblema, kokku määrima, kokku köitma, kokku valama, kokku segama, kokku põrkama, kokku kirjutama, kokku minema, kokku laenama, kokku laskma, kokku klopsima, kokku rullima, kokku lükkama, kokku voltima, kokku veerima, kokku tassima, kokku trehvama, kokku ajama, kokku suruma, kokku panema, kokku liitma, kokku keerutama, kokku jooma
