‹s› 1toit, söök, toidupoolis ▫ Ta andis taadile kaasa liha ja muud kosti. ▫ Suviti saab öömaja ja kosti ka Köödre talust. ▫ Korter koos kostiga. 2külalise, külastaja kaasatoodud söögi- ja joogipoolis = külakost ▫ Jaan tõi kostiks grillkana. ■ (mingit muud, hrl abstraktset või vaimset laadi kingituse kohta) = külakost ▫ Muusikalist kosti pakkusid kammerkoor ja puhkpilliorkester.