‹s› 1järsk ja tugev hrl lühiaegne tahtele allumatu valulik lihaste kokkutõmme või suurenenud pingsus = spasm ▫ Mõnikord on tal öösel krambid. ▫ Jalakramp. ▫ Lihaskramp. 2tugev pingulolek, ebaloomulik, (ehmatusest, hirmust vm) kangestunud olek ▫ Naine oli olnud liiga krambis ja ametlik. ▫ Hirmukramp. ◊ laensõnasaksaKrampf 'kramp'
kramp2
M
‹s› ukse, luugi, värava vms rauast sulgemisvahend, mille üks ots on kinnitatud ukse (või kastikaane) külge, teine suletakse aga piidale (või kastile) kinnitatud aasast läbikäiva pulga või ripplukuga ▫ Paadil oli lukuga kramp. ▫ Uksekramp. ◊ laensõnaalamsaksakrampe 'kramp, konks' (ühisgermaani tüvi)