[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kraps1
‹adj› hakkamist täis, usin ja ettevõtlik
= tragi1, krapsakas
▫ Igati virk ja kraps laps.
▫ Mari on vaatamata kõrgele eale kraps ja nooruslik.
– SEOTUD SÕNAD: krapsilt ‹adv›, krapsult ‹adv›
◊ kõlasõna

kraps2
1 ‹interj› annab edasi järsku, lühidat krabinat või kraapimise heli
▫ Kraps, tõmbas pimedas keegi tikku.
2 ‹adv› kiire liigutusega; äkki, kiiresti
= krapsti
▫ Poiss oli kraps teki alt väljas.