[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kroon ‹s› 1 valitseja võimu tähistav kullast (või hõbedast) ja kalliskivide ning pärlitega kaunistatud võrukujuline sakkidega peaehe
▫ Troonipärijale pandi kuldne kroon pähe.
■ (monarhistliku valitsuse või valitseja kohta)
▫ Saar oli kaua olnud Briti krooni valduses.
2 kroonlehtedest moodustuv õiekatte ring, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid
= õiekroon
3 Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, mis on täieliku päikesevarjutuse ajal nähtav hõbedaselt hiilgava pärjana
4 puu ülemine osa, võra
▫ Puude kroonid olid nii tihedad, et taevast polnud läbi lehtede nähagi.
5 tipp(saavutus); kõrg- või haripunkt
▫ Talgute kroonina koristati ära tohutu mõisapark.
▫ Festivali krooniks kujunes maailmakuulsa tenori juubelikontsert.
■ mingi äärmusasjaolu kogu eelnenu halva, ebameeldiva tipuna
▫ Ebaviisakas teenindus ja jahtunud söök, kõige krooniks supi sees hulpiv juuksekarv.
6 mitme Euroopa riigi endine või praegune suurem rahaühik
○ HEA TEADA Lühend kr.HEA TEADA Kroon oli Eesti Vabariigis kasutusel 1924–1941, hiljem uuesti 1992–2010. Alates jaanuarist 2011 vahetas selle välja euro.
7 loomulik või tehislik hambakroon
▫ Hambale pandi uus kroon.
◊ laensõna alamsaksa krone 'kroon' < ladina corōna 'pärg, vanik; aupärg; kroon' < kreeka korōnē 'kõver ese; kroon' (sõnast korōnos 'kõver')