1 ‹adj› niiskuseta, veeta vm vedelikuta ⇔ märg ▫ Pühkisin laua kuivaks. ▫ Ta vahetas pärast võistlust kuivad riided selga. ▫ Kraavid on täitsa kuivad. ▫ Kuiv hein pandi kuhja. ▫ Pääsesime kuiva jalaga. ■ (ilma, kliima kohta:) sademeteta või väga väheste sademetega ⇔ märg ▫ Sügis oli kuiv ja soe. ▫ Kõrbeline kuiv kliima. 2 ‹adj› osutab mingi aine vähesusele või puudumisele ▫ Rösti kaerahelbed kuival pannil. ✉Õhtuti nosis ta kuiva leiba ja rehkendas päevarahasid kokku ..Viivi Luik ■ (naha, juuste kohta:) vähese rasueritusega ▫ Kuiv nahk. ▫ Kas sul on kuivad või rasused juuksed? ■ (köha kohta:) ilma lima ja rögata, kõlatu ▫ Gripile on iseloomulik kuiv köha. 3 ‹adj› tundevaene, üksluine, kiretu; (igavust äratavalt) asjalik, ametlik ▫ Kas kuiva teksti vahele mingeid pilte panna ei ole? ▫ Vastas kuival toonil. ▫ Kuiv faktide loetelu. ✉Ikka see kuiv kalk päikesepaiste, igav sinine taevas ..Emil Tode 4 ‹adj› (seoses võistlemise või lahinguga:) (teoreetiliselt) ettevalmistav, mitte tegelikult toimuv, väljaõppega seotud ▫ Kuigi kuiva trenni oli mitu korda tehtud, tuli mängu alguses ikka väike paanika sisse. 5 ‹s› vihmata, sademeteta ilm; kuivus ▫ Nädal aega pidas kuiva, siis läks jälle sajule. ▫ Lilled kannatasid kuiva all. ■ ‹shrl väliskohakäänetes› veest vaba, ilma veeta ala või pind ▫ Mees tõmbas paadi kuivale. ▫ Kuivale jäänud kalad surid. ◊ põlissõnaläänemeresoome: soomekuiva 'kuiv', vepsakuiva 'kuiv', liivikūja 'kuiv'