[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kuiv
M
1 ‹adj› niiskuseta, veeta vm vedelikuta
⇔ märg
▫ Pühkisin laua kuivaks.
▫ Ta vahetas pärast võistlust kuivad riided selga.
▫ Kraavid on täitsa kuivad.
▫ Kuiv hein pandi kuhja.
▫ Pääsesime kuiva jalaga.
■ (ilma, kliima kohta:) sademeteta või väga väheste sademetega
⇔ märg
▫ Sügis oli kuiv ja soe.
▫ Kõrbeline kuiv kliima.
2 ‹adj› osutab mingi aine vähesusele või puudumisele
▫ Rösti kaerahelbed kuival pannil.
✉Õhtuti nosis ta kuiva leiba ja rehkendas päevarahasid kokku .. Viivi Luik
■ (naha, juuste kohta:) vähese rasueritusega
▫ Kuiv nahk.
▫ Kas sul on kuivad või rasused juuksed?
■ (köha kohta:) ilma lima ja rögata, kõlatu
▫ Gripile on iseloomulik kuiv köha.
3 ‹adj› tundevaene, üksluine, kiretu; (igavust äratavalt) asjalik, ametlik
▫ Kas kuiva teksti vahele mingeid pilte panna ei ole?
▫ Vastas kuival toonil.
▫ Kuiv faktide loetelu.
✉Ikka see kuiv kalk päikesepaiste, igav sinine taevas .. Emil Tode
4 ‹adj› (seoses võistlemise või lahinguga:) (teoreetiliselt) ettevalmistav, mitte tegelikult toimuv, väljaõppega seotud
▫ Kuigi kuiva trenni oli mitu korda tehtud, tuli mängu alguses ikka väike paanika sisse.
5 ‹s› vihmata, sademeteta ilm; kuivus
▫ Nädal aega pidas kuiva, siis läks jälle sajule.
▫ Lilled kannatasid kuiva all.
■ ‹s hrl väliskohakäänetes› veest vaba, ilma veeta ala või pind
▫ Mees tõmbas paadi kuivale.
▫ Kuivale jäänud kalad surid.
◊ põlissõna läänemeresoome: soome kuiva 'kuiv', vepsa kuiva 'kuiv', liivi kūja 'kuiv'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur