1 ‹adj› ebasõbraliku, vihase või ründava olekuga; ründavalt, vihaselt tegutsev või sel viisil mõjuv = tige (1. täh) ▫ Kurjad müüjad peletavad ostjaid. ▫ Ettevaatust, kuri koer! ▫ Maksuameti kurja kirja sai mitu firmat. ▫ Kuri võõrasema. ■ ‹adj› viha või pahameelt tundev; sellist tunnet väljendav = tige (1. täh) ▫ Isa läks päris kurjaks. ▫ Seljatagant kostis kuri hääl. ▫ Eit heitis taadi poole kurja pilgu. 2 ‹adj› teistele halba sooviv, sihilikult halba tegev; sellist suhtumist väljendav = pahasoovlik, pahatahtlik, tige (2. täh) ▫ Nende kuri plaan läks nurja. ▫ Kurjade kavatsustega kodanik. ▫ Siin peab kellegi kuri käsi mängus olema. ▫ Teda piinasid kurjad mõtted. ▫ Head ja kurjad jõud. ■ ‹adj› omadustelt, kõlblikkuselt ebasobiv, halba olukorda põhjustav; tahtlikult halvasti käituv või tegutsev ▫ Kured läinud, kurjad ilmad. ▫ Kurja kuulsusega Ungru krahv. 3 ‹adj› erakordselt tugev, suur või intensiivne = tige (3. täh) ▫ Nägi õppimisega kurja vaeva. ▫ Melanoom on kuri nahakasvaja. ▫ Mul on kuri kahtlus, et .. 4 ‹s› kurat, saatan, vanasarvik ▫ Poiss tuli jooksuga, nagu oleks tal kuri kannul. ■ kõnekeelne(kergelt kirudes, pahandades, vahel ka naljatades:) kurivaim, sunnik ▫ Kurja, mulle aitab! 5 ‹s› halb asi või tegu; halbus, kurjus ⇔ hea ▫ Äiksetorm tegi palju kurja. ✉Inimene mõtleb kurja ja teeb kurja.Indrek Hargla ◊ põlissõnaläänemeresoome (piiratud levikuga): soomekurja 'vilets, vaene, kehv; armetu', karjalakurju 'vilets, vaene, kehv', lüüdikurd´aine 'vilets, armetu, vaeseke'