[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kuri
M
1 ‹adj› ebasõbraliku, vihase või ründava olekuga; ründavalt, vihaselt tegutsev või sel viisil mõjuv
= tige (1. täh)
▫ Kurjad müüjad peletavad ostjaid.
▫ Ettevaatust, kuri koer!
▫ Maksuameti kurja kirja sai mitu firmat.
▫ Kuri võõrasema.
■ ‹adj› viha või pahameelt tundev; sellist tunnet väljendav
= tige (1. täh)
▫ Isa läks päris kurjaks.
▫ Seljatagant kostis kuri hääl.
▫ Eit heitis taadi poole kurja pilgu.
2 ‹adj› teistele halba sooviv, sihilikult halba tegev; sellist suhtumist väljendav
= pahasoovlik, pahatahtlik, tige (2. täh)
▫ Nende kuri plaan läks nurja.
▫ Kurjade kavatsustega kodanik.
▫ Siin peab kellegi kuri käsi mängus olema.
▫ Teda piinasid kurjad mõtted.
▫ Head ja kurjad jõud.
■ ‹adj› omadustelt, kõlblikkuselt ebasobiv, halba olukorda põhjustav; tahtlikult halvasti käituv või tegutsev
▫ Kured läinud, kurjad ilmad.
▫ Kurja kuulsusega Ungru krahv.
3 ‹adj› erakordselt tugev, suur või intensiivne
= tige (3. täh)
▫ Nägi õppimisega kurja vaeva.
▫ Melanoom on kuri nahakasvaja.
▫ Mul on kuri kahtlus, et ..
4 ‹s› kurat, saatan, vanasarvik
▫ Poiss tuli jooksuga, nagu oleks tal kuri kannul.
■ kõnekeelne (kergelt kirudes, pahandades, vahel ka naljatades:) kurivaim, sunnik
▫ Kurja, mulle aitab!
5 ‹s› halb asi või tegu; halbus, kurjus
⇔ hea
▫ Äiksetorm tegi palju kurja.
✉Inimene mõtleb kurja ja teeb kurja. Indrek Hargla
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu', karjala kurju 'vilets, vaene, kehv', lüüdi kurd´aine 'vilets, armetu, vaeseke'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur