seotud sõnaga kuhu, kust 1 ‹advotseses küsimuses või alustab kõrvallauset› küsiv-siduv sõna: missuguses kohas ▫ Kus sa elad? ▫ Kus ta on? ▫ Ma ei saanud aru, kus viibin. ■ esineb ebamäärast kohta osutavates väljendites ▫ Ta ööbib sageli, kus juhtub. ▫ Nad rändavad Indias või jumal teab kus. ▫ Ükskõik kus maailma otsas. ■ ‹hrl otseses küsimuses› kõnekeelnekuhu ▫ Ja kus sa siis sedasi lähed? 2 ‹advalustab kõrvallauset› siduv ajasõna: millal, kui = mil1 ▫ See oli hetk, kus ma esimest korda tõsisemalt kõhklesin. ▫ Nüüd, kus ma jälle siin olen. 3 ‹adv› kõneleja suhtumist, tundetooni rõhutav sõna ■ aitab toonitada imestust, üllatust, ka pahandamist, halvakspanu ▫ Kus mehele tuli alles vunk sisse! ▫ Kus sa sellega! ▫ Kus (ka) asi, millega uhkustada! ■ ‹vormilt jaatavas lauses› rõhutab eitavat arvamust või hinnangut ▫ Kus ma seda võisin teada! ▫ Pean minema, kus ma pääsen.