‹s› 1soov või ettepanek tulla kuskile, teha midagi, osaleda milleski vms ▫ Kutse tantsule. ▫ Võtsin sõbra kutse rõõmuga vastu. ▫ Sünnipäevakutse. ■ kutsel ‹kelle› kellegi poolt kutsutuna ▫ Peaminister viibib Rootsi valitsuse kutsel kolmepäevasel visiidil Stockholmis. ■ kirjalik kutsumine (käsk, korraldus, teadaanne vms) ▫ Ümbrikus oli kutse presidendi vastuvõtule. ▫ Kutsele tuli vastata nädala jooksul. ▫ Sportlane sai ametliku kutse mainekale võistlusele. 2(millegi) vastupandamatu ligitõmme, kaasakiskumine (kuhugi või midagi tegema) ▫ Looduse ürgne kutse. ▫ Pärast pikka eemalolekut tundis ta südames tungivat kutset tulla kodumaale tagasi. 3spetsiaalse ettevalmistuse või töö kaudu omandatud teadmised, oskused ja vilumused mingil alal töötamiseks; õpitud tööala = elukutse ▫ Ametikoolist saab koos kooli lõpetamisega ka kutse kätte. ▫ Ajalooõpetaja kutse omandas ta Tartu Ülikoolis. ▫ Arstikutse.