[EKS] Eesti keele sõnaraamat

löök ‹s› 1 kiire (jõuline) käeliigutus (ka koos esemega) millegi vastu või selline liigutus muu kehaosaga; vastav tehniline võte nt sportmängudes, poksis, vehklemises
▫ Järsku tabas teda selja tagant löök kuklasse.
▫ Löögid peaga on taipoksis keelatud.
▫ Tugeva löögiga tennisist.
▫ Mõõgalöök.
■ (kiiresti, hooga) liikuva asja põrkumine millegi vastu; sellest tekkiv heli
▫ Mopeediga sõitnud poiss sai löögi sõiduautolt.
▫ Eemalt kostis sepahaamri lööke.
■ aega märkiv kellalöök või kirikukella üksikheli
▫ Raekoja kell lõi kaksteist lööki.
▫ Suure kirikukella mängu täiendasid väiksema kella löögid.
■ (raske kaotuse, hingelise vapustuse, kahjustava asjaolu vms kohta)
▫ Vana sõbra kaotus oli suur löök.
▫ Töö kaotus tähendab lööki inimese enesehinnangule ja pangaarvele.
2 (rütmiliste liigutustega, rütmiga seoses)
■ südametukse, pulsilöök
= südamelöök
▫ Süda jätab lööke vahele.
▫ Pulss on normaalne, 72 lööki minutis.
■ heliteose meetrumi osa, mis väljendub taktimõõdus
3 kiire ja jõuline sõjaline rünnak
▫ Sõda algas tiibrakettide ja õhujõudude löögiga.