‹s› 1kihiti või (korratu) kihina kuhugi kuhjunud või kuhjatud asjad, aine, materjal vms = lademik ▫ Ukse all vedeles terve lade kirju. ▫ Kivilade. ▫ Prügilade. ■ lademes ‹ka mitmuses› väga palju, väga suurel hulgal ▫ Poodides seisab lademetes seda pahna, mida keegi ei osta. ▫ Häid äriideid on alati lademes. ■ (endisaegsel rehepeksmisel:) vardaga või koodiga peksmiseks või pahmamiseks rehalasse laotatud viljakiht 2geoloogia(geoloogiline alajaotus:) kivimid, mis on tekkinud geoloogilise ea vältel (nt Campania lade, Oxfordi lade) ▫ Lasnamäe lade. ▫ Raikküla lade. ○ HEA TEADA Lademe alajaotus on vöö. ■ selline maapõues (või maapinnal) kihina või kihiti asuv kivimite, maavara vm pinnase kogum ▫ Soolalade. ▫ Turbalade. ▫ Paelade. ▫ Fosforiidilade.