[EKS] Eesti keele sõnaraamat

laks1 ‹s›
1 heledalt kõlav löök; sellega kaasnev heli
= laksakas (1. täh)
▫ Lastele vitsa ega laksu anda pole meil kunagi kombeks olnud.
▫ Kerge laks vastu põske tõi neiu taas teadvusele.
▫ Käis hele laks ja lamp lendas kildudeks.
2 kõnekeelne (hrl uimasti vm mõnuaine kohta:) korraga võetav kogus
▫ Külmetamise peale võeti laks viina.
■ kõnekeelne uimasti vm mõnuaine pruukimisel tekkiv joobe-, naudinguseisund
= kaif
▫ Naine sai kokaiinist oma laksu kätte.
■ kõnekeelne (millegi muu toimel saadava positiivse tunde või seisundi kohta)
▫ Kontsert andis tervendava laksu.
3 kõnekeelne (ootamatu ebaõnnestumise, kaotuse vm ebameeldivuse kohta:) hoop, löök
▫ Trahv oli paras laks rahakotile.
– SEOTUD SÕNAD: laksti ‹adv›
◊ kõlasõna

laks2 ‹interj, adv›
annab edasi heledalt kõlava löögi heli
▫ Sain äkitselt laks! palliga vastu nägu.
◊ kõlasõna