[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

leebe
M
‹adj›
1 loomult, olemuselt pehme, heatahtlik, mitte karm või range
▫ Kaine peaga oli ta vaikne, leebe mehike.
▫ Naine vaatas mind leebe pilguga.
▫ Leebed seadused.
2 (ilma, looduse kohta:) suhteliselt soe, mõnusana tunduv (ja vaikne), mitte külm, tuuline ega tormine
= mahe (2. täh), pehme (5. täh)
▫ Pühapäeval on leebe sügisilm.
– SEOTUD SÕNAD: leebelt ‹adv›, leebus ‹s›
◊ ?laensõna germaani: vanapõhja hlær 'pehme, mahe (ilm, tuul)'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur