‹s› 1(meestel) ümber kaela hrl särgi krae alla kinnitatav ja eest sõlme seotav spetsiaalne kaunistav riidelint = kaelaside ▫ Ülikonna ja lipsuga noormees. ▫ Diplom käes ja lips ees. ▫ Sidusin lipsu ette. 2kõnekeelnekaunistuseks aasadeks seotud või kinnitatud (lai) pael, vöö vms = lehv ▫ Pakil oli pael ümber ja lips peale tehtud. ▫ Lipsudega kingad. ◊ laensõnasaksaSchlips 'lips'
lips2
M
‹s› 1millegi peenem või peenenev osa ■ õngenööri ja -konksu vaheline peenem nöör, jõhv, peenike traat vms = õngelips ▫ Ridaõnge pealiin ning lipsud on tugevast kapronnöörist. ■ piibuvarre peenem, suhu käiv osa = piibulips, pits3 (1. täh), piibupits ■ peenenev, peenike osa lõngas või niidis 2õhuke liistak ▫ Õunad lõigati lipsudeks.
lips3
M
‹interj, adv› annab edasi tegevuse kiirust ja kergust ▫ Nii kui ust paotad, on kass kohe lips väljas. – SEOTUD SÕNAD: lipsti ‹adv› ◊ kõlasõna