‹s› 1põhilisele lisaks olev, täiendav aine või osis ▫ Küpsetatud küüslauk sobib suurepäraselt prae lisandiks. ▫ Astelpajujahu lisandiga leib. ▫ Diislikütus läheb ilma lisanditeta vahtu nagu vahukoor. ■ juurdekuuluv ese ▫ Välimust aitab värskendada mõni põnev lisand nagu sall, ehe vm. 2keelnimisõnaline täiend, mis nimetab mingit tunnust esile tõstes sama objekti kui põhisõnagi (nt proua ühendis proua Luks) = apositsioon ◊ kirjakeele sõna ‣ 1913