[EKS] Eesti keele sõnaraamat
Leitud 2 artiklit
loheM
‹
s›
1 mütoloogiline tiibadega olend, kes meenutab sisalikku või madu =
draakon (
1. täh),
lendmadu,
lohemadu ▫
Seitsmepealine lohe.
▫
Tuld purskav lohe.
■
(ristiusus saatana, kurjuse kehastusena) ▫
Püha Jüri võitlus lohega.
■
(laisa inimese kohta, ka sellekohases võrdluses) ▫
Mees on tal paras lohe.
▫
Poiss on laisk kui lohe.
2 maalt hoitava nööri veojõu ja tuule tekitatud tõstejõu mõjul õhus püsiv ja lendav hrl karkassiga eri kuju ja nägu ese =
tuulelohe ▫
Lapsed läksid õue lohet lennutama.
◊
laensõna soome lohikäärme 'lohe, draakon' < vanarootsi floghdraki 'lohe, draakon'. Rootsi liitsõna tähendab õieti lendmadu ning selle esiosa lähtub lendamist tähendavast verbist.
‣ Villem Grünthal-Ridala 1914
Lohe ‹pärisnimi›
tähtkuju põhjataevas
○ Ladina termin DracoHEA TEADA Eesti rahvaastronoomias kutsuti Lohe tähtkuju Põhjamaoks.