‹adj› 1kainelt või avaralt mõtlev ja arukalt käituv ▫ Mõistlik inimene hoiab jamadest eemale. ▫ Ole nüüd mõistlik tüdruk, Kati, milleks meile praegu laps! 2(tegude, jutu vm eneseavalduse kohta:) arukas, mõistust ilmutav; teatud olukorras õige ja otstarbekas = tark (3. täh) ▫ Mõistlikku lahendust me kahjuks ei leidnud. ▫ Igati mõistlik mõte! ▫ Tal ei ole niikuinii midagi mõistlikku öelda. ▫ Turu linnas on kõige mõistlikum ringi liikuda jalgsi või jalgrattaga. ■ asjaolusid arvestades normaalne (nt mitte liiga kallis, ülearu hilja) ▫ Lõpuks leidsin ühest poest mõistliku hinnaga püksid. ▫ Mine siis mõistlikul ajal magama, kui hommikul üles ei saa! – SEOTUD SÕNAD: mõistlikkus ‹s›, mõistlikult ‹adv›