maine1 ‹s› üldiselt levinud (hea) hinnang kellegi (või millegi) kohta, kellegi (hea) nimi = reputatsioon, renomee ▫ Taani kinol on hea maine. ◊ laensõnasoomemaine 'maine'
maine2 ‹adj› 1siinses, päris maailmas esinev või toimuv, hrl vastandina kujuteldavale taevariigile, hauatagusele maailmale vms = maapealne, siinpoolne ⇔ taevane (2. täh), taevalik ▫ Mehe maised jäänused sängitati mulda. ▫ Teda ei huvitanud maine elu. ▫ Maised naudingud. ■ argieluga seotud, proosaline, argipäevane (vastandina ülevale, kõrgelennulisele, pidulikule või ebatavalisele) ▫ Ka poeedil tuleb tegelda maiste asjadega. 2maakera pinnal asuv, Maaga seotud (vastandina teistesse taevakehadesse puutuvale) ▫ Maised kivimid. ■ harvmaismaal esinev või toimuv – SEOTUD SÕNAD: maiselt ‹adv› ◊ Sõnast maa