[EKS] Eesti keele sõnaraamat

KasutajaleLühendid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

matma
M
1 surnut (või tema säilmeid) hrl vastava kombetalituse saatel hauda panema, mulla vm pinnasega katma; sellisel sündmusel osalema (leinajana või kombetalituse läbiviijana)
= sängitama (1. täh)
Keskajal oli kombeks surnuid kirikusse matta.
Matsin täna kalli inimese.
Kaks poega on tal veel elus, kaks maetud.
■ ‹väljendites(märgib mingist mõttest, tundest loobumist, elu vms untsuminekut)
Ma pole veel matnud lootust võita.
Sinna kolkasse matsin oma nooruse.
2 millegi alla varjule, peitu panema; millegagi (kinni) katma
Toidu ülejäägid matab ilves lume alla.
peale tulles või paiskudes katma või varjama
Mudalaviin mattis enda alla kümmekond maja.
Pinnatuisk on matnud kõik jäljed.
3 (kohest selget) hüvitust saamata raha, jõuvarusid vm millegi peale kulutama
Valimiskampaaniasse maeti meeletuid summasid.
Silver ei soovi oma aega ja energiat matta teise mehe järelkasvu.
4 (hääle, helide) kuuldavust summutama
Pröökav orel kippus jõuetut koraali matma. Tarmo Teder
(tundeid, mõtteid) tagaplaanile tõrjuma, millessegi summutama
Viha mattis kaine mõtlemise.
Üritan mured töösse matta.
harv millegi katvaga materdades leeke kustutama
Leidsin mitu tekki, millega sai tuld matta. Rein Veidemann
põlissõna läänemeresoome (lõunarühm): vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'. Tuletis sõnast *manta ~ *mante 'maa', mis pole eesti keeles iseseisvana säilinud

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur