[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

matma
M
1 surnut (või tema säilmeid) hrl vastava kombetalituse saatel hauda panema, mulla vm pinnasega katma; sellisel sündmusel osalema (leinajana või kombetalituse läbiviijana)
= sängitama (1. täh)
▫ Keskajal oli kombeks surnuid kirikusse matta.
▫ Matsin täna kalli inimese.
▫ Kaks poega on tal veel elus, kaks maetud.
■ ‹väljendites› (märgib mingist mõttest, tundest loobumist, elu vms untsuminekut)
▫ Ma pole veel matnud lootust võita.
▫ Sinna kolkasse matsin oma nooruse.
2 millegi alla varjule, peitu panema; millegagi (kinni) katma
▫ Toidu ülejäägid matab ilves lume alla.
■ peale tulles või paiskudes katma või varjama
▫ Mudalaviin mattis enda alla kümmekond maja.
▫ Pinnatuisk on matnud kõik jäljed.
3 (kohest selget) hüvitust saamata raha, jõuvarusid vm millegi peale kulutama
▫ Valimiskampaaniasse maeti meeletuid summasid.
▫ Silver ei soovi oma aega ja energiat matta teise mehe järelkasvu.
4 (hääle, helide) kuuldavust summutama
✉Pröökav orel kippus jõuetut koraali matma. Tarmo Teder
■ (tundeid, mõtteid) tagaplaanile tõrjuma, millessegi summutama
▫ Viha mattis kaine mõtlemise.
▫ Üritan mured töösse matta.
■ harv millegi katvaga materdades leeke kustutama
✉Leidsin mitu tekki, millega sai tuld matta. Rein Veidemann
◊ põlissõna läänemeresoome (lõunarühm): vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'. Tuletis sõnast *manta ~ *mante 'maa', mis pole eesti keeles iseseisvana säilinud

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur