mediaator ‹s› 1närviimpulsside ühelt närvirakult teisele edasikandumist vahendav bioloogiline aine = transmitter (2. täh) ▫ Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi. ▫ Depressiooni korral väheneb serotoniini jt mediaatorite hulk. 2luust, puust või plastist õhuke plaadike või pulgake, millega mängitakse mõningaid keelpille = plektron, lipits ▫ Praeguseni arutlevad muusikaaajakirjad Hendrixi mängustiili ja maneeri üle: kuhu kadus vahetevahel mediaator tema näppude vahelt. ▫ Viletsa mediaatoriga ei saa üldse mängida. 3vahendaja vastandlike poolte vahel ▫ Indiaanlastel oli part mediaatoriks taeva ja vee vahel. ▫ Lahusti on mediaator reageerivate ainete vahel.