‹s› 1tegutsemise, toimimise või millegi saavutamise viis ▫ Vanarahval oli ennustamiseks mitmeid mooduseid. ▫ Ikka leitakse moodused, kuidas piirangutest kõrvale hiilida. 2keelpöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (ehk teatelaadi) ja suhtluseesmärki = kõneviis (2. täh) ◊ laensõnasaksaModus 'viis, moodus' < ladinamodus 'mõõt, määr, kogus, takt, eeskiri, viis, laad'