‹s› (auastme- või ametitunnustega) vormiriietus = vorm1 (6. täh), univorm ▫ Eesti sõdurid sõdisid väga mitmesugustes mundrites. ▫ Täies mundris ja relvastuses politseinik. ▫ Sõjaväemunder. ■ kõnekeelneriietus üldse = vorm1 (6. täh), univorm ▫ Ta on end nii pühapäevasesse mundrisse seadnud. ◊ laensõnaveneмундир 'munder' < prantsusemonture 'varustus'