[EKS] Eesti keele sõnaraamat

murd ‹s› 1 murd(u)mine, selle tagajärg või murdunud koht (hrl luumurru kohta)
▫ Mehel diagnoositi vasaku käe ühe sõrme murd.
▫ Röntgen näitab, et murd on kokku kasvanud.
▫ Selgroomurd.
▫ Jalaluumurd.
▫ Koljumurd.
2 arv, mida on võimalik esitada kahe täisarvu jagatisena a/b ja kus b ≠ 0 ning mille esitus koosneb lugejast ja nimetajast (nt 3/4)
= harilik murd
3 (ehituskivide ilma lõhketööta kaevandamise koha, kivimurru kohta)
▫ Paeplaadid on pärit Kostivere murrust.
4 inimeste, autode vm tohutu suur hulk
▫ Hiina müüril tungleb turistide murd.