näpp ‹s› üks viiest inimese käelaba pulgataolisest esiosast = sõrm ▫ Võileiba tehes lõikasin näppu. ▫ Näpuga pole viisakas näidata! ▫ Nobedate näppudega meistrimees tegi ratta ootetööna korda. ■ ‹sisekohakäänetes või koos kaassõnaga› (seoses millegi käes, käe otsas hoidmisega või millegagi, mis kaob käest, millest jäädakse ilma) ▫ Tõttas tööle, portfell näpus. ▫ Vähki ei saagi teisiti süüa kui näpu vahelt. ▫ Šampanjapudel näppu ja peole! ▫ Raha kaob näppude vahelt arusaamatu kiirusega. ◊ põlissõnaläänemeresoome (piiratud levikuga): soomenäppi 'näpp; näpuots', vepsańäp 'näpp; näpuots; näputäis', vadjanäppi 'näpp; näpuots; näputäis'