[EKS] Eesti keele sõnaraamat

nüüd ‹adv› 1 ‹rõhulises asendis› käesoleval hetkel või seda hetke hõlmaval lühemal või pikemal ajalõigul
= praegu
▫ Nüüd on ka minu kannatus katkenud.
▫ Ja nüüd koju magama?
▫ Nüüd ei ole enam hommik, vaid päev juba.
▫ Aini senise elu võib jagada kaheks: enne ja nüüd.
■ (praegusele ajahetkele lisaks ka muutunud olukorrale või järgnevale viidates)
▫ Räägime nüüd teie tülist presidendiga.
2 ‹hrl rõhutus asendis› väljendab kõneleja suhtumist (nt imestust, kahtlemist, tõrjumist, järelemõtlemist)
▫ Mis te nüüd!
▫ Mida ma nüüd öelda tahtsingi?
▫ On see nüüd hea või halb?
◊ põlissõna läänemeresoome-mordva v läänemeresoome-permi: soome nyt 'nüüd', ersa ńej 'nüüd', ?komi ńin 'juba'