[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
ass ‹s›
(vankri) telg
▫ Vankriass.
◊ laensõna alamsaksa asse 'ass' (ühisgermaani sõna)
(vankri) telg
▫ Vankriass.
◊ laensõna alamsaksa asse 'ass' (ühisgermaani sõna)
ess
▫ Mis essu te mulle oma poes müüte!
▫ Ära tule minu õue peale essu loopima!
M
‹s› kõnekeelne (eufemistlikult:) sitt või sõnnik▫ Mis essu te mulle oma poes müüte!
▫ Ära tule minu õue peale essu loopima!
– VÄLJENDID: mitte essugi
nass ‹s›
tubakast, lubjast, puutuhast ja puuviljaõlist koosnev närimistubakas Iraanis ja Kesk-Aasias
tubakast, lubjast, puutuhast ja puuviljaõlist koosnev närimistubakas Iraanis ja Kesk-Aasias
ns (tähis)
nanosekund
nanosekund
nuss
vulgaarne seksuaalvahekord, suguühe
= nikk
■ vulgaarne miski keeruline, aega ja vaeva nõudev
▫ Küll oli mootori timmi saamine suur nuss!
vulgaarne seksuaalvahekord, suguühe
= nikk
■ vulgaarne miski keeruline, aega ja vaeva nõudev
▫ Küll oli mootori timmi saamine suur nuss!
näss
▫ Mingid habetunud nässid kummutavad poe taga pudelit.
▫ Vanamehenäss.
▫ Mehenäss.
▫ Männinäss.
M
‹s› väike korratu väljanägemisega inimene või loom, ka kidur või kängunud puu▫ Mingid habetunud nässid kummutavad poe taga pudelit.
▫ Vanamehenäss.
▫ Mehenäss.
▫ Männinäss.
oss1
▫ Mingid suvalised ossid hakkasid laamendama.
▫ Õllepurgiga oss.
◊ tootenimi Arvatavasti autovelgede brändi Oz Racing järgi, mille logoga kleepsu võis kohata osside autoaknail
M
‹s› kõnekeelne (madala haridustaseme ja jõhkra kõnepruugiga, sageli ka kakluslembese nooruki kohta)▫ Mingid suvalised ossid hakkasid laamendama.
▫ Õllepurgiga oss.
◊ tootenimi Arvatavasti autovelgede brändi Oz Racing järgi, mille logoga kleepsu võis kohata osside autoaknail
oss2
= vennaihu, venna ihu
▫ Kas kodumaise ossi asemel tuleb leppida võõrsil kasvatatud lihaga?
◊ Sõnast osa (varem ka tähenduses 'liha')
M
‹s› kõnekeelne (sealiha kohta)= vennaihu, venna ihu
▫ Kas kodumaise ossi asemel tuleb leppida võõrsil kasvatatud lihaga?
◊ Sõnast osa (varem ka tähenduses 'liha')
SS (lühend) [ess-ess]
Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (natsipartei) sõjaväestatud organisatsiooni (1925–1945) saksakeelse nime lühend
▫ Mehed püüdsid selgitada, et nad ei olnud SS-i liikmed.
○ HEA TEADA Saksa keeles Schutzstaffel. 1930. aastail muutus SS Himmleri juhtimisel kõikvõimsaks organiks. SS-ile allusid koonduslaagrid ja selle koosseisu kuulus eliitväeosa Relva-SS.
Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (natsipartei) sõjaväestatud organisatsiooni (1925–1945) saksakeelse nime lühend
▫ Mehed püüdsid selgitada, et nad ei olnud SS-i liikmed.
○ HEA TEADA Saksa keeles Schutzstaffel. 1930. aastail muutus SS Himmleri juhtimisel kõikvõimsaks organiks. SS-ile allusid koonduslaagrid ja selle koosseisu kuulus eliitväeosa Relva-SS.
sss ‹interj›
1 annab edasi susisemise heli
2 vaikusele või vaikimisele manitsev häälitsus
= psst, pst, sst, tss, tsst, tšš, tššt
1 annab edasi susisemise heli
2 vaikusele või vaikimisele manitsev häälitsus
= psst, pst, sst, tss, tsst, tšš, tššt
tss
= psst, pst, sss (2. täh), sst, tšš, tššt, tsst
▫ Tss, lapsed magavad!
M
‹interj› vaikusele või vaikimisele manitsev häälitsus= psst, pst, sss (2. täh), sst, tšš, tššt, tsst
▫ Tss, lapsed magavad!
uss
▫ Miku ajas ussi õnge otsa.
▫ Koerale anti tablett, mis ajaks ussid välja.
▫ Alamad ussid ja kõrgemad ussid.
■ (vastse, nt tõugu, rööviku või vagla kohta)
▫ Õunal on ussid sees.
▫ Ussidest rikutud jahu.
■ (mao, nt rästiku või nastiku kohta)
▫ Uss vonkles üle tee.
▫ Raiesmikul on palju usse.
○ HEA TEADA Zooloogilise jaotuse järgi on maod ja ussid erinevad (vastavalt selgroogsed ja selgrootud); keeleline samasus on tingitud nende sarnasest väliskujust ja liikumisviisist.
■ (alatu, salaliku, petliku inimese kohta)
▫ Mõlemad meheõed on ussid mis ussid.
■ (ussviiruse kohta)
▫ Nakatumiseks ussiga Nimda piisab üksnes kirja avamisest.
◊ ?laensõna vanavene užĭ 'madu'
M
‹s› roomates või loogeldes liikuv pikliku kehaga ilma jalgadeta selgrootu, nt vihmauss, paeluss▫ Miku ajas ussi õnge otsa.
▫ Koerale anti tablett, mis ajaks ussid välja.
▫ Alamad ussid ja kõrgemad ussid.
■ (vastse, nt tõugu, rööviku või vagla kohta)
▫ Õunal on ussid sees.
▫ Ussidest rikutud jahu.
■ (mao, nt rästiku või nastiku kohta)
▫ Uss vonkles üle tee.
▫ Raiesmikul on palju usse.
○ HEA TEADA Zooloogilise jaotuse järgi on maod ja ussid erinevad (vastavalt selgroogsed ja selgrootud); keeleline samasus on tingitud nende sarnasest väliskujust ja liikumisviisist.
■ (alatu, salaliku, petliku inimese kohta)
▫ Mõlemad meheõed on ussid mis ussid.
■ (ussviiruse kohta)
▫ Nakatumiseks ussiga Nimda piisab üksnes kirja avamisest.
◊ ?laensõna vanavene užĭ 'madu'
– VÄLJENDID: ussi oma rinnal soojendama, nagu ussist nõelatud
äss1
▫ Ruutuäss.
▫ Potiäss.
2 tähtis tegelane; oma ala parim esindaja, tipp
= tuus (1. täh)
▫ Ässad tuuakse kohale limusiiniga.
▫ Lendurid on tõelised ässad.
M
‹s› 1 kaardimasti tugevaim mängukaart, millel on hrl kujutatud ainult masti sümbol▫ Ruutuäss.
▫ Potiäss.
2 tähtis tegelane; oma ala parim esindaja, tipp
= tuus (1. täh)
▫ Ässad tuuakse kohale limusiiniga.
▫ Lendurid on tõelised ässad.
