[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
hoidma
= kinni hoidma (1. täh)
▫ Reporter hoidis käes mikrofoni.
▫ Naine hoiab last süles.
▫ Juht hoidis kahe käega kramplikult rooli ja vaatas enda ette.
2 midagi või kedagi mingis kohas, olukorras, asendis või seisundis olla laskma või olema sundima, teda sinna jätma
▫ Ekstremistid hoidsid kaks kuud pantvangis Ameerika misjonäri.
▫ Ta hoiab oma asju korras.
▫ Ravimeid hoiti luku taga.
▫ Suutsin vaevu silmi lahti hoida.
▫ Skandaal hoidis rahva meeled elevil.
3 midagi säilitama, alal hoidma
▫ Hoia pikivahet!
▫ Otsustasin saladuse endale hoida.
▫ Ma ei jaksanud kuidagi jutujärge üleval hoida.
▫ Suusataja ei suutnud oma eduseisu hoida.
■ millegagi (kellegagi) hoolikalt, ettevaatlikult ümber käima, midagi heaperemehelikult kasutama
▫ Ta hoiab oma raamatuid.
▫ Hästi hoitud auto.
▫ Ta ei hoia üldse oma tervist.
4 midagi või kedagi tagasi hoidma, ohjeldama, tõkestama
= kinni hoidma (3. täh)
▫ Kumbki meist ei suutnud naeru hoida.
■ midagi ebameeldivat või ohtlikku vältima, selle teoks saamist takistama
▫ Hoia silmi ereda päikese eest.
▫ Kogemused hoidsid teda tegemast saatuslikku viga.
▫ Hoia eemale!
▫ Hoidsime maja varju.
▫ Hoidke, et te sellest kellelegi ei räägi!
5 kellegi eest hoolitsema; kellegi, millegi järele valvama
▫ Kõik läksid peole, koer jäi kodu hoidma.
▫ Täna on ta lapselapsi hoidmas.
6 kellessegi või millessegi kiindunud olema, temasse armastuse ja poolehoiuga suhtuma
▫ Ta hoiab oma väikest õde väga.
– SEOTUD SÕNAD: hoidmine ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome hoitaa 'hoolitseda, hoolt kanda, hoida; sooritada, korraldada, ajada; juhtida, pidada, kasvatada', karjala hoitoa 'hoida, hoolitseda; säilitada', liivi voidõ 'hoida, valvata; säilitada, alles hoida; pidada'
M
1 millestki või kellestki kinni pidama, seda haardesse jätma, haardest mitte vabastama= kinni hoidma (1. täh)
▫ Reporter hoidis käes mikrofoni.
▫ Naine hoiab last süles.
▫ Juht hoidis kahe käega kramplikult rooli ja vaatas enda ette.
2 midagi või kedagi mingis kohas, olukorras, asendis või seisundis olla laskma või olema sundima, teda sinna jätma
▫ Ekstremistid hoidsid kaks kuud pantvangis Ameerika misjonäri.
▫ Ta hoiab oma asju korras.
▫ Ravimeid hoiti luku taga.
▫ Suutsin vaevu silmi lahti hoida.
▫ Skandaal hoidis rahva meeled elevil.
3 midagi säilitama, alal hoidma
▫ Hoia pikivahet!
▫ Otsustasin saladuse endale hoida.
▫ Ma ei jaksanud kuidagi jutujärge üleval hoida.
▫ Suusataja ei suutnud oma eduseisu hoida.
■ millegagi (kellegagi) hoolikalt, ettevaatlikult ümber käima, midagi heaperemehelikult kasutama
▫ Ta hoiab oma raamatuid.
▫ Hästi hoitud auto.
▫ Ta ei hoia üldse oma tervist.
4 midagi või kedagi tagasi hoidma, ohjeldama, tõkestama
= kinni hoidma (3. täh)
▫ Kumbki meist ei suutnud naeru hoida.
■ midagi ebameeldivat või ohtlikku vältima, selle teoks saamist takistama
▫ Hoia silmi ereda päikese eest.
▫ Kogemused hoidsid teda tegemast saatuslikku viga.
▫ Hoia eemale!
▫ Hoidsime maja varju.
▫ Hoidke, et te sellest kellelegi ei räägi!
5 kellegi eest hoolitsema; kellegi, millegi järele valvama
▫ Kõik läksid peole, koer jäi kodu hoidma.
▫ Täna on ta lapselapsi hoidmas.
6 kellessegi või millessegi kiindunud olema, temasse armastuse ja poolehoiuga suhtuma
▫ Ta hoiab oma väikest õde väga.
– SEOTUD SÕNAD: hoidmine ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome hoitaa 'hoolitseda, hoolt kanda, hoida; sooritada, korraldada, ajada; juhtida, pidada, kasvatada', karjala hoitoa 'hoida, hoolitseda; säilitada', liivi voidõ 'hoida, valvata; säilitada, alles hoida; pidada'
– VÄLJENDID: pilku peal hoidma, eemale hoidma, lõugu koos hoidma, pilpa peal hoidma, suud koomal hoidma, tagasi hoidma, käed puhtad hoidma, ohjas hoidma, hoidku küll, suud kinni hoidma, kokku hoidma, suud lukus hoidma, oma nahka hoidma, küünalt vaka all hoidma, vaos hoidma, ülal hoidma, ära hoidma, pöialt hoidma, ennast vee peal hoidma, käsi rüpes hoidma, ohje pingul hoidma, nokka kinni hoidma, üleval hoidma, silmi ja kõrvu lahti hoidma, madalat profiili hoidma, ühte hoidma, latti kõrgel hoidma, mokka maas hoidma, kinni hoidma, vati sees hoidma, tüüri hoidma, kätt pulsil hoidma, et hoia piip ja prillid, päkka hoidma, marki kõrgel hoidma, oma suumulku kinni hoidma, alles hoidma, keelt hammaste taga hoidma, hoia alt, silmi lahti hoidma, kõrvale hoidma, hoia ja keela, lippu kõrgel hoidma, et hoia alt, end vee peal hoidma, silma peal hoidma, käigus hoidma, võimutüüri hoidma, püsti hoidma, ohjes hoidma, kõrvu kikkis hoidma, kõrvu lahti hoidma
jätma
▫ Poiss jättis klotsid põrandale ja jooksis isale vastu.
▫ Jätsin auto parkimismajja.
▫ Jätsime lapsed koju ja läksime teatrisse.
▫ Jätsin otsuse enda teada.
▫ Keegi oli lahkudes ukse lahti jätnud.
■ mingiks otstarbeks, kellegi või millegi jaoks või teatud ajani kõrvale panema või varuma
▫ Kõige suurema koogitüki jätsin vennale.
▫ Punased õunad jäeti jõuluks.
▫ Jätan endale õiguse lepingust loobuda.
▫ Jätame selle vestluse homse peale.
2 mingisuguseks muutma või muutuda laskma, mingit olukorda või seisundit tekitama, tulemust või tagajärge andma
▫ Poiss jättis ülesande lahendamata.
▫ Seltskond jättis halva mulje.
▫ Torm jättis tuhanded kodud elektrita.
▫ Film ei jäta ruumi kujutlusvõimele.
▫ Vein jättis lipsule pleki.
3 (lahkudes) loovutama, (üle või edasi) andma
▫ Jäta mulle oma meiliaadress.
▫ Jätsin avalduse sekretäri kätte.
▫ Seltskond jättis kelnerile priskelt jootraha.
4 lõpetama, lakkama, järele jätma; hülgama, maha jätma
▫ Naine jättis pere ja kolis maailma otsa.
▫ Inimesed pidid sõja tõttu oma kodud jätma ja võõrsile pagema.
▫ Jäta see loll jutt!
▫ Tema juba enne ei jäta, kui töö tehtud.
◊ põlissõna läänemeresoome: soome jättää 'jätta; maha jätta', vepsa jätta 'jätta; maha jätta', liivi jettõ 'maha jätta, hüljata'. Sõna jääma vana tuletis
M
1 mingis kohas, seisundis või olukorras (edasi) olla laskma▫ Poiss jättis klotsid põrandale ja jooksis isale vastu.
▫ Jätsin auto parkimismajja.
▫ Jätsime lapsed koju ja läksime teatrisse.
▫ Jätsin otsuse enda teada.
▫ Keegi oli lahkudes ukse lahti jätnud.
■ mingiks otstarbeks, kellegi või millegi jaoks või teatud ajani kõrvale panema või varuma
▫ Kõige suurema koogitüki jätsin vennale.
▫ Punased õunad jäeti jõuluks.
▫ Jätan endale õiguse lepingust loobuda.
▫ Jätame selle vestluse homse peale.
2 mingisuguseks muutma või muutuda laskma, mingit olukorda või seisundit tekitama, tulemust või tagajärge andma
▫ Poiss jättis ülesande lahendamata.
▫ Seltskond jättis halva mulje.
▫ Torm jättis tuhanded kodud elektrita.
▫ Film ei jäta ruumi kujutlusvõimele.
▫ Vein jättis lipsule pleki.
3 (lahkudes) loovutama, (üle või edasi) andma
▫ Jäta mulle oma meiliaadress.
▫ Jätsin avalduse sekretäri kätte.
▫ Seltskond jättis kelnerile priskelt jootraha.
4 lõpetama, lakkama, järele jätma; hülgama, maha jätma
▫ Naine jättis pere ja kolis maailma otsa.
▫ Inimesed pidid sõja tõttu oma kodud jätma ja võõrsile pagema.
▫ Jäta see loll jutt!
▫ Tema juba enne ei jäta, kui töö tehtud.
◊ põlissõna läänemeresoome: soome jättää 'jätta; maha jätta', vepsa jätta 'jätta; maha jätta', liivi jettõ 'maha jätta, hüljata'. Sõna jääma vana tuletis
– VÄLJENDID: kinni jätma, katki jätma, ei jäta kivi kivi peale, pooleli jätma, ei jäta jonni, jumalaga jätma, sinnapaika jätma, jätab soovida, muljet jätma, alles jätma, vahele jätma, maha jätma, kõrvale jätma, hüvasti jätma, rahule jätma, meelde jätma, külmaks jätma, järele jätma, lahti jätma, mängust välja jätma, jälge jätma, ilma jätma, nägemiseni jätma, võta või jäta, ära jätma, elu jätma, välja jätma
kiskuma
▫ Uks kisti lahti.
▫ Kiskus riided seljast.
▫ Laps muudkui nügib ja kisub tekki.
▫ Krahmas mul käest kinni ja kiskus pikali.
■ midagi kuskilt küljest, seest ära või katki rebima (ka hammastega, küüntega); kitkuma, katkuma
▫ Kiskus kasehalult tohtu.
▫ Tuul kiskus puudelt lehti.
▫ Kiskus sõrmuse sõrmest.
▫ Kõuts tuli koju, kõrv lõhki kistud.
■ kõnekeelne suitsetama
▫ Nõrgemanärvilised siirdusid sigaretti kiskuma.
▫ Habemik kiskus sigarit.
2 ‹aluseks tegija, sooritaja või põhjustaja› millegi mõjul, mingil põhjusel mingisse asendisse, seisundisse minema
= tõmbama (5. täh)
▫ Arsti nähes kiskus poiss näo mossi.
▫ Hirm kisub sisemuse krampi.
▫ Käed kiskusid rusikasse.
▫ Suu kiskus kuivaks ja süda pööritas.
■ ‹ka isikuta lauses› mingis suunas arenema (kalduma) või minema; mingile olukorrale lähenema
▫ Hakkab pimedaks kiskuma.
▫ Asi kiskus piinlikuks.
▫ Päev kisub lõunasse.
▫ Aeg kiskus üle kesköö.
▫ Kisub sügise poole.
▫ Tundub, et täna kisub peoks.
■ mingit olukorda saavutada püüdma või kestvamalt mingis olukorras, tundes püsima
▫ Laps kisub nuttu.
▫ Kas kisud riidu?
▫ Oleme terve päeva tüli kiskunud, aitab nüüd küll.
■ mingisse olukorda, tegevusse kaasa haarama (vastu tahtmist või enese teadmata)
▫ Rahvas kisti sõtta.
▫ Mees kisti poliitilistesse intriigidesse.
3 ‹ka isikuta lauses› ligimeelitavalt, ahvatlevalt mõjuma, vastupandamatult kuhugi või midagi tegema meelitama
▫ Lao välja, mis sind Tartusse kisub!
▫ Muusika lausa kisub tantsima.
▫ Mind kisub loodusesse.
4 kaklema, kisklema, tülitsema
▫ Mehed läksid tüdruku pärast kiskuma.
▫ Õde-venda ainult kisuvad omavahel.
5 midagi või kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma, puutuma või näppima
▫ Laps kipub kõiki asju kiskuma.
6 (riietusesemete vm kohta:) mingist kohast ülemäära, takistavalt pingul, kitsas olema
▫ Pintsak kisub selja pealt.
▫ Nahk kisub, nagu oleks kehale väikeseks jäänud.
◊ põlissõna läänemeresoome-mordva v soome-ugri: soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata', mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama, kiirustama', ?handi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
M
1 (pingutusega, hoogsalt) tõmbama, sikutama, tirima▫ Uks kisti lahti.
▫ Kiskus riided seljast.
▫ Laps muudkui nügib ja kisub tekki.
▫ Krahmas mul käest kinni ja kiskus pikali.
■ midagi kuskilt küljest, seest ära või katki rebima (ka hammastega, küüntega); kitkuma, katkuma
▫ Kiskus kasehalult tohtu.
▫ Tuul kiskus puudelt lehti.
▫ Kiskus sõrmuse sõrmest.
▫ Kõuts tuli koju, kõrv lõhki kistud.
■ kõnekeelne suitsetama
▫ Nõrgemanärvilised siirdusid sigaretti kiskuma.
▫ Habemik kiskus sigarit.
2 ‹aluseks tegija, sooritaja või põhjustaja› millegi mõjul, mingil põhjusel mingisse asendisse, seisundisse minema
= tõmbama (5. täh)
▫ Arsti nähes kiskus poiss näo mossi.
▫ Hirm kisub sisemuse krampi.
▫ Käed kiskusid rusikasse.
▫ Suu kiskus kuivaks ja süda pööritas.
■ ‹ka isikuta lauses› mingis suunas arenema (kalduma) või minema; mingile olukorrale lähenema
▫ Hakkab pimedaks kiskuma.
▫ Asi kiskus piinlikuks.
▫ Päev kisub lõunasse.
▫ Aeg kiskus üle kesköö.
▫ Kisub sügise poole.
▫ Tundub, et täna kisub peoks.
■ mingit olukorda saavutada püüdma või kestvamalt mingis olukorras, tundes püsima
▫ Laps kisub nuttu.
▫ Kas kisud riidu?
▫ Oleme terve päeva tüli kiskunud, aitab nüüd küll.
■ mingisse olukorda, tegevusse kaasa haarama (vastu tahtmist või enese teadmata)
▫ Rahvas kisti sõtta.
▫ Mees kisti poliitilistesse intriigidesse.
3 ‹ka isikuta lauses› ligimeelitavalt, ahvatlevalt mõjuma, vastupandamatult kuhugi või midagi tegema meelitama
▫ Lao välja, mis sind Tartusse kisub!
▫ Muusika lausa kisub tantsima.
▫ Mind kisub loodusesse.
4 kaklema, kisklema, tülitsema
▫ Mehed läksid tüdruku pärast kiskuma.
▫ Õde-venda ainult kisuvad omavahel.
5 midagi või kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma, puutuma või näppima
▫ Laps kipub kõiki asju kiskuma.
6 (riietusesemete vm kohta:) mingist kohast ülemäära, takistavalt pingul, kitsas olema
▫ Pintsak kisub selja pealt.
▫ Nahk kisub, nagu oleks kehale väikeseks jäänud.
◊ põlissõna läänemeresoome-mordva v soome-ugri: soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata', mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama, kiirustama', ?handi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
puhkama
▫ Kahe treeningu vahel puhkame.
▫ Näed puhanud välja.
▫ Aju puhkab une ajal.
■ (kehaosadel, meeleelunditel) tegevuseta, rahus olla laskma
▫ Rändajad puhkavad jalgu.
▫ Arvutiga töötades peab aeg-ajalt silmi puhkama.
■ töölt puhkusel olema, puhkust veetma
▫ Puhkasin kolm nädalat, nüüd olen jälle tööl.
▫ Sakslased armastavat puhata just augustis.
■ (magamise kohta)
▫ Alles pärast keskööd saadi lõpuks puhkama.
■ (põllumaa kohta:) omaduste taastamiseks vahepeal söötis olema
▫ Vili külvati vaid poolele põllust, teine pool jäeti puhkama.
2 (seadmete, mootoriga seoses:) seisma, mitte töötama
▫ Jätsime auto teeserva puhkama.
■ (surnukeha kohta:) maetud olema
▫ Õpetajapaar puhkab Tartus Raadi kalmistul.
M
1 väsimusest vabanemiseks ja jõuvarude taastamiseks mõnusalt tegevuseta, rahuolekus olema või millegi lõõgastavaga tegelema▫ Kahe treeningu vahel puhkame.
▫ Näed puhanud välja.
▫ Aju puhkab une ajal.
■ (kehaosadel, meeleelunditel) tegevuseta, rahus olla laskma
▫ Rändajad puhkavad jalgu.
▫ Arvutiga töötades peab aeg-ajalt silmi puhkama.
■ töölt puhkusel olema, puhkust veetma
▫ Puhkasin kolm nädalat, nüüd olen jälle tööl.
▫ Sakslased armastavat puhata just augustis.
■ (magamise kohta)
▫ Alles pärast keskööd saadi lõpuks puhkama.
■ (põllumaa kohta:) omaduste taastamiseks vahepeal söötis olema
▫ Vili külvati vaid poolele põllust, teine pool jäeti puhkama.
2 (seadmete, mootoriga seoses:) seisma, mitte töötama
▫ Jätsime auto teeserva puhkama.
■ (surnukeha kohta:) maetud olema
▫ Õpetajapaar puhkab Tartus Raadi kalmistul.
