‹s› 1 ‹hrl mitmuses› kindla asendi, kuju, ehituse ja ülesandega osa organismist (nt hingamiselund, suguelund) = elund ▫ Arafat oli teadvuseta ning tema organid olid lakanud töötamast. 2mingit tegevust korraldav, mingit riiklikku, nt halduse, riigikaitse vm seotud ülesannet täitev asutus ▫ Omavalitsusorgan. ▫ Korrakaitseorganid. ▫ Luureorgan. ▫ Valitsusorgan. ▫ Juurdlusorganid. ■ organisatsiooni liikmeskonnast moodustatud kindla ülesandega üksus (nt nõukogu, esinduskogu) ▫ Kultuuriomavalitsuse kõrgeim organ on kultuurinõukogu. ▫ Juhtimisorgan. ▫ Allorgan. ■ ‹hrl mitmuses› (Venemaa ja Nõukogude Liidu julgeolekuameti ja selle töötajate kohta) = julgeolekuorgan ▫ Minu ülesandeks oli organitele ette kanda, mis ma linna peal kuulen. ◊ laensõnasaksaOrgan 'organ, elund; hääl, häälekandja; riiklik asutus; vaist, arusaam' < ladinaorganum 'töövriist, instrument' < kreekaorganon 'tööriist, instrument' (sõnast ergon 'töö, tegevus')