[EKS] Eesti keele sõnaraamat

pais ‹s› 1 veevoolu tõkestav ja vett paisutav rajatis risti jõge; muu tõke veekogul (nt kopratamm)
= tamm2
▫ Kunda vana hüdroelektrijaama pais.
▫ Paisu taga on veehoidla.
▫ Veepais.
○ HEA TEADA Erialases kasutuses eristatakse termineid tamm ja pais.
■ selle taha kogunenud vesi, paisutatud jõeosa
▫ Pais lasti alla.
■ esineb väljendites, mis märgivad millegi vaoshoitu äkilist esiletulekut
▫ Süüdistused vallandusid nagu paisu tagant.
2 vere vm ihuvedeliku ülemäärane (haiguslik) kogunemine; (sellest tekkinud) turse
▫ Lümfipais.
3 paisul harv (kumeralt) pingul
▫ Lodi libiseb jõge mööda alla, tugevad purjed paisul.