‹adj› 1loiult, ilma jõuta tegutsev või toimiv, ükskõiksust, innu puudumist väljendav ⇔ aktiivne1 (1. täh) ▫ Ema oli muutunud passiivseks, tema tütarlapselik elurõõm oli kadunud. ▫ Praegu on huvi Hiina poolelt passiivne. 2(aine kohta:) ilma reageerimisvõimeta ⇔ aktiivne1 (2. täh) ▫ Passiivsed ained. – SEOTUD SÕNAD: passiivselt ‹adv›, passiivsus ‹s› ◊ laensõnasaksapassiv 'passiivne'