[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 3 artiklit
pea1 ‹s›
1 inimese ja looma keha ülemine (hrl kerest kaelaga eraldatud) osa, kus paiknevad aju ja meeleelundid
▫ Noogutas vastuseks pead.
▫ Kalle hüppas pea ees vette.
■ ‹sisekohakäänetes› (selle juurde või külge kuulumist rõhutavalt)
▫ Igaüks, kel silmad peas, võib näha, et maja lausa karjub investeeringute järele.
▫ Pakane tahab nina peast ära võtta.
■ (tervisliku vm kehalise seisundi kirjeldamisel)
▫ Pea on uimane.
▫ Pea hakkas valutama.
▫ Purjus peaga ma rooli ei istu.
▫ Tuli koju joobnud päi.
■ selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng
▫ Blond pea tõmbab tähelepanu.
▫ Peas on juba halli.
▫ Punkar värvis pea roosaks.
▫ Tuul sasib laste päid.
2 see kehaosa mõistuse, vaimsete võimete ja psüühiliste protsesside asupaigana; millegi kohta, mida tehakse mõtlemise abil, ilma abivahendita
▫ Matemaatikat ta pea jagab.
▫ Peas küpses kindel plaan.
▫ Viska selline mõte peast!
▫ Mõistus tuli pähe.
▫ Teeb, mis aga pähe tuleb.
3 ‹hrl omadussõnalise täiendiga› (inimese kohta)
▫ Arutati, kuidas tuua helged pead Ida-Virumaale tagasi.
▫ Sellest koolist on ikka tulnud arukaid ja andekaid päid.
■ (inimese elu kohta)
▫ Ta riskis põgeniku varjamisel oma peaga.
■ (hulga märkimisel looma või ka inimese kohta)
▫ Sügiseks, kui uttedel on talled sündinud, on kari vähemalt saja pea võrra suurem.
▫ Koolid saavad raha ikkagi õpilaste arvu ehk peade järgi.
4 juht, valitseja, ülemus; eestvedaja
▫ Katoliku kiriku pea on paavst.
▫ Arvati, et mees peab olema perekonna pea.
5 taime (jämedam, kerajas) ülaosa (ka õienuti, viljapea kohta)
▫ Kapsas hakkab juba pead moodustama.
▫ Rukis loob pead.
■ millegi hari, tipp; pealmine osa
▫ Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi.
■ (pikliku) eseme jämedam või laiem ots
▫ Nööpnõela pea.
▫ Kandilise peaga kruvi.
■ tööriista vm eseme osa, millest kinni hoitakse või kuhu kinnitatakse töötamiseks vajalikem osa
▫ Noa tera ja pea.
▫ Reha pulgad, pea ja vars.
■ töötamiseks vajalik(em) osa
▫ Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast.
■ eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa; algusosa
▫ Ree pea ja pära.
▫ Kell 12 hakkas liikuma rongkäigu pea.
◊ põlissõna uurali: soome pää 'pea', ersa pe 'lõpp, ots', ungari fej, fő 'pea'
1 inimese ja looma keha ülemine (hrl kerest kaelaga eraldatud) osa, kus paiknevad aju ja meeleelundid
▫ Noogutas vastuseks pead.
▫ Kalle hüppas pea ees vette.
■ ‹sisekohakäänetes› (selle juurde või külge kuulumist rõhutavalt)
▫ Igaüks, kel silmad peas, võib näha, et maja lausa karjub investeeringute järele.
▫ Pakane tahab nina peast ära võtta.
■ (tervisliku vm kehalise seisundi kirjeldamisel)
▫ Pea on uimane.
▫ Pea hakkas valutama.
▫ Purjus peaga ma rooli ei istu.
▫ Tuli koju joobnud päi.
■ selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng
▫ Blond pea tõmbab tähelepanu.
▫ Peas on juba halli.
▫ Punkar värvis pea roosaks.
▫ Tuul sasib laste päid.
2 see kehaosa mõistuse, vaimsete võimete ja psüühiliste protsesside asupaigana; millegi kohta, mida tehakse mõtlemise abil, ilma abivahendita
▫ Matemaatikat ta pea jagab.
▫ Peas küpses kindel plaan.
▫ Viska selline mõte peast!
▫ Mõistus tuli pähe.
▫ Teeb, mis aga pähe tuleb.
3 ‹hrl omadussõnalise täiendiga› (inimese kohta)
▫ Arutati, kuidas tuua helged pead Ida-Virumaale tagasi.
▫ Sellest koolist on ikka tulnud arukaid ja andekaid päid.
■ (inimese elu kohta)
▫ Ta riskis põgeniku varjamisel oma peaga.
■ (hulga märkimisel looma või ka inimese kohta)
▫ Sügiseks, kui uttedel on talled sündinud, on kari vähemalt saja pea võrra suurem.
▫ Koolid saavad raha ikkagi õpilaste arvu ehk peade järgi.
4 juht, valitseja, ülemus; eestvedaja
▫ Katoliku kiriku pea on paavst.
▫ Arvati, et mees peab olema perekonna pea.
5 taime (jämedam, kerajas) ülaosa (ka õienuti, viljapea kohta)
▫ Kapsas hakkab juba pead moodustama.
▫ Rukis loob pead.
■ millegi hari, tipp; pealmine osa
▫ Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi.
■ (pikliku) eseme jämedam või laiem ots
▫ Nööpnõela pea.
▫ Kandilise peaga kruvi.
■ tööriista vm eseme osa, millest kinni hoitakse või kuhu kinnitatakse töötamiseks vajalikem osa
▫ Noa tera ja pea.
▫ Reha pulgad, pea ja vars.
■ töötamiseks vajalik(em) osa
▫ Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast.
■ eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa; algusosa
▫ Ree pea ja pära.
▫ Kell 12 hakkas liikuma rongkäigu pea.
◊ põlissõna uurali: soome pää 'pea', ersa pe 'lõpp, ots', ungari fej, fő 'pea'
– VÄLJENDID: peata kana, pähe kuluma, pähe tuupima, pead pandiks andma, heast peast, aru on peas, pähe istuma, pead kirjuks ajama, pead segi ajama, pead pakule panema, pead vaevama, aru tuleb pähe, pähe õppima, krooni pähe panema, silmi peast sööma, käppi pea alla panema, peajagu lühemaks tegema, pähe saama, peast soe, peaga vastu müüri jooksma, pead-jalad koos, pead kaotama, pead liiva alla peitma, pea on õige koha peal, silmi peast häbenema, silmi peast välja nutma, ei mahu pähe, pead pulki täis ajama, tuliseid süsi pea peale koguma, pead kirjuks võtma, piss lööb pähe, lahtise peaga, pähe määrima, pea peale keerama, kirves pea kohal, päitseid pähe panema, pea on paks, pead norgu laskma, nagu nuiaga pähe lööma, pea on vatti täis, moosivarga nägu peas, pea norus, pähe lööma, pead murdma, pead tõstma, pea on nagu sõelapõhi, aru pähe võtma, pead parandama, pea peale pöörama, tuhka pähe raputama, pea kohal rippuma, pead silmusesse pistma, kala hakkab mädanema peast, pead täis võtma, pead tulle pistma, pea on haige, sooja peaga, nägu peeretab peas, kõrvu pea alla panema, aru peast võtma, pead vangutama, nagu puuga pähe saama, mõistust pähe võtma, pähe hakkama, pead painutama, peast põrunud, pea püsti, silmi peast kratsima, peaga vastu seina jooksma, pea peale kukkunud, pimedast peast, pead andma, sooja sepikuga pähe saanud, nägu pähe tegema, pead liiva alla pistma, oma peaga mõtlema, päid kokku panema, silmi peast nutma, auku pähe rääkima, pähe panema, peaga mõtlema, pätsiga pähe saanud, lained löövad üle pea kokku, pea norgus, pähe andma, lained löövad üle pea, pea ei võta, pähe torkama, kärbseid pähe ajama, sooja saiaga pähe saanud, üle pea ja kaela, pähe taguma, pea lõikab, pea laiali, pähe võtma, aru pähe panema, pea jagu lühemaks tegema, piim lööb pähe, mütsi pähe tõmbama, nii et pea suitseb, nagu puuga pähe lööma, tuliseid süsi pea kohale koguma, pead maha võtma, mõistust pähe panema, oma pead panti panema, kroonitud pead, pea on pulki täis, üle pea kasvama, silmad püsti peas, silma pähe saama, kinnise peaga
pea2 ‹adv›
1 varsti, pärast lühikese ajavahemiku möödumist
▫ Sari jõuab vaatajateni juba õige pea.
▫ Laps uinus üsna pea.
■ ‹korduvana, seob eri lauseosi› vananenud märgib olukordade (kiiret) vaheldumist
▫ Mürin pea tugevneb, pea nõrgeneb.
2 nii, et vaid pisut jääb vajaka (mingist kogusest, hulgast, seisundist vm)
= peaaegu, ligemale (2. täh)
▫ Esinemisi on pea igal nädalavahetusel.
▫ Pea kõik päevad olid päikeselised.
1 varsti, pärast lühikese ajavahemiku möödumist
▫ Sari jõuab vaatajateni juba õige pea.
▫ Laps uinus üsna pea.
■ ‹korduvana, seob eri lauseosi› vananenud märgib olukordade (kiiret) vaheldumist
▫ Mürin pea tugevneb, pea nõrgeneb.
2 nii, et vaid pisut jääb vajaka (mingist kogusest, hulgast, seisundist vm)
= peaaegu, ligemale (2. täh)
▫ Esinemisi on pea igal nädalavahetusel.
▫ Pea kõik päevad olid päikeselised.
pidama1
1 (hrl mingi tegevusalaga ühenduses:) midagi või kedagi kestvamalt enda kasutuses või käsutuses hoidma; koduloomi kasvatama
▫ Jass peab Pärnumaal talu.
▫ Minu esivanemad harisid põldu ja pidasid lehmi.
▫ Mitut töökohta ei jaksa pidada.
▫ Meister võis pidada selle ja õpipoisse.
2 midagi või kedagi mingis olukorras, kohas hoidma; midagi alal hoidma, mitte lakata või kaduda laskma
▫ Peab kodu kenasti korras.
▫ Ketis peetud loom muutub kurjaks.
▫ Pidas kuuldu enda teada.
▫ Õpetas kutsika puhtust pidama.
▫ Ärme pea viha!
■ ‹tugiverb› osutab, et keegi on kellegagi kestvamalt mingit laadi suhtes
▫ Mis see minu asi on, kellega ta sõprust peab.
■ öeldust või kokkulepitust mitte taganema
▫ Tüdruk ei pidanud lubadust.
3 ‹hrl koos verbiga jääma› pikemat aega mingis olukorras või kohas püsima; kestma
▫ Pilk jäi pidama väravast mööduval kenal näitsikul.
▫ Seekord jäi rasedus pidama.
▫ Lapse tehtud sõlm ei pidanud.
■ (ilma, ilmaolude muutumatuna püsimise kohta)
▫ Augustis pidas kuiva vaid viis ööpäeva.
4 midagi või kedagi tagasi hoidma; ohjeldama, takistama, pidurdama
▫ Olukord oli nii koomiline, et ma ei suutnud naeru pidada.
▫ Ega siis lukk varast pea.
■ (esemete, hoonete või nende osade kohta:) tihe, eristav olema, vedelikku, soojust vm mitte läbi laskma
▫ Telk ei pidanud vihma.
▫ Kuidas teie maja sooja peab?
▫ Kontrolli, kas tihend peab.
■ (liikumise või tegevuse pidurdumise, peatumise, lakkamise kohta)
▫ Kiirabisse ei läinud, sain verejooksu ise pidama.
▫ Kõht valutas naermisest, kui ma lõpuks pidama sain.
▫ Raha taha asi pidama ei jää.
▫ Algul ei saanud tööga kuidagi otsa peale, pärast ei saanud pidama.
■ pea3 ‹ka vormis pidage› (kedagi minekul või mingis tegevuses peatavalt)
▫ Oota, pea kinni, ajame veidi juttu!
▫ Pidage, ärge tulistage!
5 ‹kelleks/milleks› kellegi või millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, kedagi või midagi mingisuguseks arvama või oletama
▫ Tamme peeti Zeusi pühaks puuks.
▫ Ma ei aimanud, et tegemist on ajateenijaga, pidasin teda ohvitseriks.
■ ‹millest/kellest› hoolima, lugu pidama; (kõrgelt) hindama
▫ Juubelikõnedest ta suurt ei pea.
▫ Poiss peab endast liiga palju.
6 ‹tugiverb› toimingut, tegevust vms sooritama, läbi viima, sündmust korraldama või tähistama
▫ Pidas pika kõne.
▫ Siin mõisas on ikka sügiseti jahti peetud.
▫ Peaks hakkama blogi pidama.
▫ Järgmine konverents peetakse Tallinnas.
▫ Vanemad olid kodust ära ja perepoeg pidas pidu.
▫ Millal sa sünnipäeva pead?
■ (mingi eripäraga aja, elujärgu veetmise kohta)
▫ Maalrid pidasid suitsutundi.
▫ Pidas poissmehepõlve ja nautis vabadust.
1 (hrl mingi tegevusalaga ühenduses:) midagi või kedagi kestvamalt enda kasutuses või käsutuses hoidma; koduloomi kasvatama
▫ Jass peab Pärnumaal talu.
▫ Minu esivanemad harisid põldu ja pidasid lehmi.
▫ Mitut töökohta ei jaksa pidada.
▫ Meister võis pidada selle ja õpipoisse.
2 midagi või kedagi mingis olukorras, kohas hoidma; midagi alal hoidma, mitte lakata või kaduda laskma
▫ Peab kodu kenasti korras.
▫ Ketis peetud loom muutub kurjaks.
▫ Pidas kuuldu enda teada.
▫ Õpetas kutsika puhtust pidama.
▫ Ärme pea viha!
■ ‹tugiverb› osutab, et keegi on kellegagi kestvamalt mingit laadi suhtes
▫ Mis see minu asi on, kellega ta sõprust peab.
■ öeldust või kokkulepitust mitte taganema
▫ Tüdruk ei pidanud lubadust.
3 ‹hrl koos verbiga jääma› pikemat aega mingis olukorras või kohas püsima; kestma
▫ Pilk jäi pidama väravast mööduval kenal näitsikul.
▫ Seekord jäi rasedus pidama.
▫ Lapse tehtud sõlm ei pidanud.
■ (ilma, ilmaolude muutumatuna püsimise kohta)
▫ Augustis pidas kuiva vaid viis ööpäeva.
4 midagi või kedagi tagasi hoidma; ohjeldama, takistama, pidurdama
▫ Olukord oli nii koomiline, et ma ei suutnud naeru pidada.
▫ Ega siis lukk varast pea.
■ (esemete, hoonete või nende osade kohta:) tihe, eristav olema, vedelikku, soojust vm mitte läbi laskma
▫ Telk ei pidanud vihma.
▫ Kuidas teie maja sooja peab?
▫ Kontrolli, kas tihend peab.
■ (liikumise või tegevuse pidurdumise, peatumise, lakkamise kohta)
▫ Kiirabisse ei läinud, sain verejooksu ise pidama.
▫ Kõht valutas naermisest, kui ma lõpuks pidama sain.
▫ Raha taha asi pidama ei jää.
▫ Algul ei saanud tööga kuidagi otsa peale, pärast ei saanud pidama.
■ pea3 ‹ka vormis pidage› (kedagi minekul või mingis tegevuses peatavalt)
▫ Oota, pea kinni, ajame veidi juttu!
▫ Pidage, ärge tulistage!
5 ‹kelleks/milleks› kellegi või millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, kedagi või midagi mingisuguseks arvama või oletama
▫ Tamme peeti Zeusi pühaks puuks.
▫ Ma ei aimanud, et tegemist on ajateenijaga, pidasin teda ohvitseriks.
■ ‹millest/kellest› hoolima, lugu pidama; (kõrgelt) hindama
▫ Juubelikõnedest ta suurt ei pea.
▫ Poiss peab endast liiga palju.
6 ‹tugiverb› toimingut, tegevust vms sooritama, läbi viima, sündmust korraldama või tähistama
▫ Pidas pika kõne.
▫ Siin mõisas on ikka sügiseti jahti peetud.
▫ Peaks hakkama blogi pidama.
▫ Järgmine konverents peetakse Tallinnas.
▫ Vanemad olid kodust ära ja perepoeg pidas pidu.
▫ Millal sa sünnipäeva pead?
■ (mingi eripäraga aja, elujärgu veetmise kohta)
▫ Maalrid pidasid suitsutundi.
▫ Pidas poissmehepõlve ja nautis vabadust.
– VÄLJENDID: vahti pidama, lugu pidama, pöialt pidama, silmas pidama, mokka maas pidama, ei pea millekski, ülal pidama, paremaks pidama, silma peal pidama, lõugu pidama, kinni pidama, aru pidama, piiri pidama, ära pidama, ei pea mikski, paika pidama, suud pidama, ei pea paljuks, kõnet pidama, maja pidama, paljuks pidama, sõna pidama, silme ees pidama, üleval pidama, sammu pidama, maha pidama, videvikku pidama, peenikest naeru pidama, nõu pidama, meeles pidama, laisapõlve pidama, viisi pidama, plaani pidama, mõõtu pidama, vastu pidama
