[EKS] Eesti keele sõnaraamat

pealeseotud sõnaga peal, pealt
1 ‹postp mille hrl asendatav põhisõna alaleütleva lõpuga, adv› millestki või kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale
▫ Ehitas majale teise korruse peale.
▫ Määrisin leiva peale võid.
▫ Ema pani potile kaane peale.
▫ Kirjuta vihikule nimi peale.
▫ Selles peatuses ei tulnud kedagi peale.
■ ‹adv› katteks, varjama
▫ Pani lapsele teki peale.
■ ‹postp mille› (kehaasendist kõneldes:) nõnda et põhisõnaga märgitud kehaosa jääb alla
▫ Keeras end selja peale.
▫ Komistas, ent jäi ometi jalge peale.
■ ‹adv› võitjaks, valitsema
▫ Poiste omavahelises jõukatsumises jäi Oskar enamasti peale.
▫ Vaidluses jäi minu arvamus peale.
2 ‹postp mille› osutab suunale või kohale, kuhu keegi läheb
▫ Poisid läksid paadiga järve peale.
▫ Ta kiirustas rongi peale.
▫ Ema tuli ukse peale.
▫ Õhtul läksime niisama linna peale.
■ ‹postp mille› teatud kaugusele, teatud vahemaa taha
▫ Oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha.
▫ Ta tuli meile poole tee peale vastu.
■ ‹postp mille› suunas, poole
▫ Üks tee läheb Valga, teine Pärnu peale.
■ ‹postp mille› osutab ametile, tööle, tegevusele, seisundile või olukorrale
▫ Ta sai tähtsa koha peale.
▫ Ta on töökusega kindla järje peale jõudnud.
▫ Läks poole jutu pealt inglise keele peale üle.
▫ Uni kippus kangesti peale.
▫ Nii jube, et ajab hirmu peale.
3 ‹postp mille, adv› osutab objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus või mõju
▫ Me ei saa otsimise peale rohkem aega raisata.
▫ Ära karju mu peale!
▫ Sinu peale lootsin ma kõige rohkem.
▫ Riik pani elanikele suured maksud peale.
▫ Sügisene päike ei hakka enam peale.
■ ‹postp mille› osutab objektile, mida või keda märgatakse ootamatult, poolkogemata
▫ Sattusin raamatukogus huvitava ajakirja peale.
▫ Jahimehed juhtusid karukoopale peale.
■ ‹postp mille› (kulutamise või kulumise kohta)
▫ Toidu peale läheb nende peres palju raha.
▫ Seda laadi töö peale kulub kolm päeva.
■ ‹postp mille› osutab hulgale või üksusele, kelle või mille kohta midagi tuleb
▫ Saate viiskümmend krooni nina peale.
▫ Jõime kahe peale ära pudeli veini.
▫ Kui suur on auto kütusekulu 100 km peale?
■ ‹postp mille› mingil alal või millegi suhtes hakkamas, valmis
▫ Ta on iga töö peale meister.
▫ Poisil on muusika peale andi.
▫ Teisi tüssata - selle peale on ta mees!
4 ‹postp mille› osutab sellele, millest ajendatuna või mille pärast midagi toimub
▫ Uks avati mitmekordse koputamise peale.
▫ Ärkasin mingi krõbina peale.
▫ Nagu käskluse peale pöörasid kõik ümber.
▫ Tema sõnade peale hakkasid kõik naerma.
5 ‹postp mille, postp millest, prep mida, adv› (seoses millegi saabumise või tähtajaga)
▫ Ära jäta kõiki toimetusi homse peale.
▫ Lähme koju: öö tuleb peale.
▫ Väitekirja kaitsmine lükkus sügise peale.
■ ‹postp millest, adv› algusmomenti rõhutavana; millestki alates
▫ Hommikust peale on sadanud.
▫ Nad pole algusest peale omavahel sobinud.
▫ Esimene katse ebaõnnestus, tuleb otsast peale alata.
▫ Film oli juba peale alanud.
■ ‹prep mida› pärast
▫ Peale pikki vaidlusi jõuti kokkuleppele.
▫ Jõuan koju õhtul peale kella seitset.
6 ‹postp mille› osutab, millele tuginedes või mis tingimustel midagi tehakse; kinnituseks
▫ Merele mindi hea usu peale.
▫ Kogu äriajamine toimus ausõna peale.
▫ Mul ei ole aega, mul on kella peale minek.
▫ Mängivad raha peale kaarte.
▫ Küll poiss hakkama saab – minu käsi selle peale!
7 ‹adv› osutab millegi hõlmavusele või lõpetatusele
▫ Tegime kogu saarele ringi peale.
8 ‹prep mille› välja arvatud
▫ Kõik peale isa olid kodus.
9 ‹prep mille, adv› kellelegi või millelegi lisaks, juurde
▫ Peale raamatute hävis tules ka väärtuslikke käsikirju.
▫ Sellist filmi ei vaataks ma ka siis, kui peale makstaks.
▫ Laps sööb putru ja joob piima peale.
10 ‹adv› pealegi
▫ Las olla peale, mis sest enam rääkida.