[EKS] Eesti keele sõnaraamat

pigistama 1 kinni haarates või vajutades tugevat survet avaldama; mingisse asendisse, seisundisse või mingis suunas suruma
▫ Käsi pigistas mõõgapidet.
▫ Ära pigista vistrikke.
▫ Pigistasin tuubist sinepit.
▫ Pigista kalale natuke sidrunimahla.
■ (riietusesemete, jalanõude vms kohta:) liiga tihedalt, kitsana keha ümbritsema, seetõttu ebamugavust või valu põhjustama
= pitsitama1 (3. täh)
▫ Laps muudkui kasvab, saapad juba pigistavad.
▫ Side ei tohi pigistada.
■ ‹ka isikuta lauses› (hingelise ahistuse või nälja-, külmatundest vms põhjustatud vaevuste kohta)
▫ Kurbus on nii suur, et südames pistab ja kõris pigistab.
▫ Valu on kord terav, kord tuim ja pigistav.
2 millegi saavutamiseks kedagi mõjutama, talle survet avaldama (nt ähvardustega, nõuete karmistamise abil)
= pitsitama1 (1. täh)
▫ USA kavatseb Venemaad majanduslikult pigistada.
▫ Maksuamet pigistab väikeettevõtjaid.
■ liiga koormav, kurnav olema
▫ Türgis maksud ei pigista.
3 pingutusega midagi tegema
▫ Suure vaevaga pigistasin noorema venna püksid jalga.
■ surutult, erilise rõhuga või otsekui vastu tahtmist lausuma
▫ „Seda ma kartsin,” pigistas ta kokkusurutud huulte vahelt.
■ (raha, aega) millegi arvel kokku hoidma, millekski jaguma saama
▫ Mõnikord õnnestub ka teatri jaoks aega pigistada.
■ kõnekeelne (millegi vastumeelse söömise või joomise kohta)
▫ Kuidagi pigistasin ka spinati kurgust alla.