[EKS] Eesti keele sõnaraamat
Leitud 3 artiklit
piht1 ‹
s›
1 vöökoht ja sealt pisut ülespoole, ka selja ülemine osa ▫
Poiss kahmas kahe käega ema piha ümbert kinni.
▫
Mees sirutas kangestunud pihta.
■
vastav osa riietusesemel =
talje,
vöö,
vöökoht ▫
Kleit on pihast kitsas.
2 pihad pl vananenud pihasooned◊
põlissõna eesti-vadja: vadja pihta 'õlg, õlad; turi, piht'
piht2 ‹s›
ristiusu kirikus pattude ülestunnistamine ja kahetsemine vaimuliku ees
▫ Katoliku kirikus on piht ja abielu sakramendid.
▫ Ma pole pihil käinud terve aasta.
◊ laensõna alamsaksa bichte 'piht' (varasem kuju vanasaksi bigihito, sõnast bigehan 'üles tunnistama')
piht3 ‹
s›
etnograafia tulejala külge, ahju- või koldekivide vahele kinnitatud raudklamber, mis hoidis põlevaid peerge =
pilak,
peerupiht ▫
Ahjunurga sees oli piht peergude pistmiseks.