[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
pime
▫ Õhtuti läheb järjest varem pimedaks.
▫ Pimedate Ööde filmifestival.
▫ Pimedas toas põles küünal.
■ ‹s› valguse puudumine või selle vähesus, pimedus; ööpäeva valguseta aeg
= pimedik
▫ Elekter läks ära, tuleb istuda pimedas.
▫ Töö käis pimedast pimedani.
2 ‹adj› selline, kes ei näe, ilma nägemisvõimeta
▫ Pime muusik.
▫ Mees on ühest silmast pime.
▫ Pimedaks jääma.
▫ Kutsikad on veel pimedad.
■ ‹s› nägemisvõimetu inimene, mittenägija
▫ Pimedate juhtkoer.
■ ‹adj› (millestki pimestavast põhjustatud ajutise mittenägemise kohta)
▫ Ere valgus võttis silmist pimedaks.
■ ‹adj› midagi või kedagi mitte märkav või märgata tahtev; tegelikkuse suhtes taipamatu või sellest mitte hooliv
▫ Kõrvaklapid peas, kurt ja pime kõige toimuva suhtes.
▫ Autor on oma vigade suhtes pime.
▫ Armastus teeb pimedaks.
3 ‹adj› täiesti ettenägematu, ootamatult ette sattuv
▫ Tagaotsitava jälile viis pime juhus.
▫ Pime õnn, et nii läks.
4 ‹adj› (intensiivsete tunnete kohta:) arutusse tegevusse tõukav; arutu, mittemõistuslik
▫ Tea tegutses pimeda viha ajel.
▫ Pime hirm tundmatu ees.
▫ Pime fanatism.
■ ‹adj› ilma igasuguste kahtlusteta; kriitikata alistumist näitav
▫ Ainult türann nõuab pimedat käsutäitmist ja kuuletumist.
5 ‹adj› segane, ebamäärane, teadmata; kahtlane, ebaseaduslik
▫ Politseist öeldi: pime asi, tunnistajaid pole.
▫ Korruptsioon ja pime äri lokkas igal tänavanurgal.
6 ‹adj› rumal, harimatu, mahajäänud
▫ Pole päris kohane rääkida pimedast keskajast.
7 ‹adj› halb, ebameeldiv, negatiivne
▫ Igaühel on oma pimedam pool.
■ ‹adj› raske, sünge
▫ Ka pimedatel aegadel on rahvas elujõudu ammutanud koos laulmisest.
8 ‹s› kõnekeelne esineb üllatust, jahmatust väljendavates hüüatustes, ka kerge kirumissõnana
▫ Tohoo pime, mis matusemeeleolud need siin siis veel olgu!
▫ Kuhu sa pime tormad!
◊ põlissõna uurali: soome pimeä 'hämar', komi pemi̮d 'pime; pimedus', neenetsi pæwd´a 'pime; pimedus'
M
1 ‹adj› loodusliku või tehisliku valguseta, valgustamata; vähese (ebapiisava) valgustusega▫ Õhtuti läheb järjest varem pimedaks.
▫ Pimedate Ööde filmifestival.
▫ Pimedas toas põles küünal.
■ ‹s› valguse puudumine või selle vähesus, pimedus; ööpäeva valguseta aeg
= pimedik
▫ Elekter läks ära, tuleb istuda pimedas.
▫ Töö käis pimedast pimedani.
2 ‹adj› selline, kes ei näe, ilma nägemisvõimeta
▫ Pime muusik.
▫ Mees on ühest silmast pime.
▫ Pimedaks jääma.
▫ Kutsikad on veel pimedad.
■ ‹s› nägemisvõimetu inimene, mittenägija
▫ Pimedate juhtkoer.
■ ‹adj› (millestki pimestavast põhjustatud ajutise mittenägemise kohta)
▫ Ere valgus võttis silmist pimedaks.
■ ‹adj› midagi või kedagi mitte märkav või märgata tahtev; tegelikkuse suhtes taipamatu või sellest mitte hooliv
▫ Kõrvaklapid peas, kurt ja pime kõige toimuva suhtes.
▫ Autor on oma vigade suhtes pime.
▫ Armastus teeb pimedaks.
3 ‹adj› täiesti ettenägematu, ootamatult ette sattuv
▫ Tagaotsitava jälile viis pime juhus.
▫ Pime õnn, et nii läks.
4 ‹adj› (intensiivsete tunnete kohta:) arutusse tegevusse tõukav; arutu, mittemõistuslik
▫ Tea tegutses pimeda viha ajel.
▫ Pime hirm tundmatu ees.
▫ Pime fanatism.
■ ‹adj› ilma igasuguste kahtlusteta; kriitikata alistumist näitav
▫ Ainult türann nõuab pimedat käsutäitmist ja kuuletumist.
5 ‹adj› segane, ebamäärane, teadmata; kahtlane, ebaseaduslik
▫ Politseist öeldi: pime asi, tunnistajaid pole.
▫ Korruptsioon ja pime äri lokkas igal tänavanurgal.
6 ‹adj› rumal, harimatu, mahajäänud
▫ Pole päris kohane rääkida pimedast keskajast.
7 ‹adj› halb, ebameeldiv, negatiivne
▫ Igaühel on oma pimedam pool.
■ ‹adj› raske, sünge
▫ Ka pimedatel aegadel on rahvas elujõudu ammutanud koos laulmisest.
8 ‹s› kõnekeelne esineb üllatust, jahmatust väljendavates hüüatustes, ka kerge kirumissõnana
▫ Tohoo pime, mis matusemeeleolud need siin siis veel olgu!
▫ Kuhu sa pime tormad!
◊ põlissõna uurali: soome pimeä 'hämar', komi pemi̮d 'pime; pimedus', neenetsi pæwd´a 'pime; pimedus'
