[EKS] Eesti keele sõnaraamat

pingul ‹adv›seotud sõnaga pingule
1 tugevasti sirgu (tõmmatuna), survest kummis
▫ Saekett peab olema pingul.
▫ Purjed olid tuulest pingul.
■ tihedasti millegi ümber liibumas, midagi tihedasti ümbritsemas
▫ Seelik oli reite ümber pingul.
▫ Vest on pingul üle ümara vatsa.
2 psüühilises (ja füüsilises) pingeseisundis
▫ Kõik meeled on pingul.
▫ Niisugune sõnaohtrus tähendab, et Meeli on ärevusest pingul.