[EKS] Eesti keele sõnaraamat

plank1 ‹s›
1 jämedast puutüvest saetud umbes 5–10 cm paksune (lai) laud
▫ Mihkel saeb tüved plankudeks.
▫ Männiplank.
▫ Puuplank.
▫ Ehitusplank.
■ tihedalt kõrvuti asetatud laudadest aed
= plankaed, planktara
▫ Ei tea, mida nad seal plangu taga ehitavad?
2 (treenides:) püsimine asendis, kus sirutatud keha on rinnaga aluspinna poole ja toetub mõlemale küünarvarrele ning pöiale
▫ Plank on üks populaarsemaid harjutusi, mida trennis teha.
◊ laensõna alamsaksa planke 'paks laud', mitmuses 'laudtara (nt linna või kindluse kaitseks)' < hilisladina planca 'paks laud' < ladina phalanga, palanga 'rull (raskuste nihutamiseks)' < kreeka phalanx 'puutüvi, palk'

plank2 ‹s›
osaliselt ettetrükitud tekstiga leht täitmiseks
= blankett, formular, vorm1 (5. täh)
▫ Avalduse plank.
▫ Dokumendiplank.
▫ Retseptiplank.
■ asutuse või ettevõtte nimega kirjapaber
▫ Asutuse sümboolikaga plank.
◊ laensõna vene бланк 'blankett, plank' < prantsuse blanc 'valge, puhas, tühi'

plank3 ‹adj›
kõnekeelne rahatu, vaene, rahast lage
▫ Nüüd olen plank kui hiidlase püksinööp!
◊ laensõna saksa blank 'läikiv; paljas', piltlikult 'rahast lage'