(vegetatiivse paljundamise võttena:) üht taimeosa (hrl pookoksa) teise taime juurele või võrale nii liitma, et nad kokku kasvaksid = vääristama (2. täh) ▫ Poogitud oks hakkas ilusti kasvama. ■ (meelevaldselt) midagi omistama, lisama või sobitama ▫ Lavastuse lõppu poogitud moralitee. ✉Siis kästi suvalist bossanoovat lasta ja lõpuks sinna juurde prantsuse tänavaakordionit pookida.Indrek Hargla ◊ laensõnaalamsaksapoten 'istutama'
kõnekeelnepeksma, nahutama ✉Ta hakkas mind vihaselt rusikatega pookima, aga sai vägevasti vastu ka.Aarne Ruben ◊ laensõnaalamsaksaboken 'kloppima, taguma, lööma'